Firenzes valitseb Medici suguvõsa. Kunst on eriliselt aristokraatlik ja eriti peen ning rafineeritud. KUNST on orienteeritud kitsale ladvikule. Kõrgrenessanss-keskuseks saab ROOMA, kuid FIRENZE Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu
tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid. Tavalise teravkaare esineb veel korvkaar, eesliselg- e roodkaar, madal teravkaare tjuudorkaar. Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid kalapõit ja tuule käes liikuvat tuleleeki, millest on tuletatud ka stiili nimetus. Arvukad viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nisid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist kui kivipits. Paljud hilisgootika ehitised on säilinud Roueni`s (linn-muuseum) Roueni katedraal, Saint- Oueni kiriku piki-ja risthoone ja Saint- Maclou kirik. Pariisis on tuntumad ehitised Saint- Severini kirik Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige
Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku
rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamisruses. (Raam,1996) Kadrioru loss pilt 7 Kadrioru loss tundub olevat Eesti kõige naiselikum maja. Kunagi oli ta roosa-valge nagu pitsivahust pruut. Barocco tähendab itaalia keeles eriskummalist ning loss oli selle stiili arhitektuurne lemmikzarn. Uhke ja mänglevad fassaadid, pikaks venitatud hoonetiivad, dünaamiline plastilisus ja teatraalsus, rohkelt skulptuure, lopsakad balustraadid, toretsevad kartusid ja pilvepuhmalised aknafrontoonid, vigurdavad uksevalmikud ja dramaatiliselt murtud frontoonid- sellistena tunneme Euroopa barokklosse. Kadrioru loss ei ole just ülemäära suur. Pikkade väljasirutavate hoonetiibade asemel maja hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012)
selgepiiriliselt rosaarium, parter, madala graniitseinaga eraldamine. Suured kivist vaasid, pöetavad hekid jugapuust, pukspuust, pöögist, valgepöögist. Selle mõjul kujunes parke ka Eestis kus olid ühendatud maastikuline ja regulaarne osa. Reptoni stiil erineb nähtavalt Brown'i omast. Eriti sajandi lõpupoole kujundab ta hoonete vahetusse lähedusse arhitektoonilise, korrapärase aia (Pleasureground), mis on üleminekuks looduslikule pargile. Terrassid, balustraadid ja lillepotid olid maalilised detailid. Edasi tuli Browni- laadne Park ja siis Landscape - kultuurmaastik. Ta ei armastanud ümmargusi puudegruppe (clumps) ega kogu parki ümbritsevaid metsaribasid. Tema pargid olid avatud servadega. Ei pidanud ka eriti lugu klassitsistlikest ehitistest, eelistas pigem õlgkatusega kohalikus stiilis majakesi (Hellström 1997). MAASTIKUPARK SAKSAMAAL 18. saj keskpaigas jõudis inglise maastikuaia mõju ka Euroopa mandriossa. Saksamaal
poolhämaras valguses pikka palki kandis ja selleg kiriku poole jooksis, tekitas mulje, nagu tormaks koletu tuhandejalgne elukas põrnitsedes vastu kivist hiiglast. Palgi hoopidest põras pooleldi metallist tehtud uks määratu trummina. Järele ta ei andnud, kuid kogu kirik vabises ning seest kõmasid vastu kõrged võlvid. Samal ajal hakkas ülevalt ründajate peale suurte kivide rahet sadama. «Kurat!» karjus Jehan. «Kas tõesti tornide balustraadid meie peale pudenevad?» Kuid hoog oli sees. Argoo kuningas oli ju ise eeskuju näidanud. Muidugi on see piiskop, kes end kaitseb, ja ründajad hakkasid veel ägedamalt ust lõhkuma, hoolimata kividest, mis paremat ja pahemat kätt päid purustasid. Imelik, et kivid kõik ükshaaval alla kukkusid, selle eest tuli neid aga tihedalt. Argoolased tundsid ikka kaht kivi korraga, üht vastu jalgu, teist vastu pead. Oli vähe neid, kes pihta ei