majandus kiiremini kasvama ja vähenes tööpuudus. Usas hakkas Reagan samuti makes kärpima. Tööpuudus langes ja sissetulekud suurenesid. 6) I ja II maailma suhete soojenemine Lane riikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja. Stagnatsiooniga kaasnes uus venestamiskampaania. Baltikumi suunati hiigel arv vene töötajaid. Koolides hakati kasvatama nn nõukogude inimest. p
Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org
Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus. Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks
3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi) -Eeldused iseseisvumiseks- *Eesti tasandil- 1)Demokraatlike ühenduste loomine. Demokraatlike parteide esile kerkimine. Kommunistliku partei keelamine. 2)Kodanikuühiskonna aktiivsuse tõus Eestis 3)Iseseisvureferendum, kus rahvas soovis iseseisvuse taastamist. *Nõukogude Liidu tasandil: 1)Augustiputš 2)Vene NSFV esiletõus-> toetus Baltiriikidele 3)Teiste liiduriikide iseseisvumise katsed-> Liidu lagunemine *Rahvusvahelisel tasandil- 1)Sotsialismi lagunemine mujal maailmas nt: SDV ühendamine Saksamaaga 2)Koostöö suurenemine Balti riikide vahel-> Soovisid koos vabadust-> ühtsuses peitub jõud -Sündmused- 1)23.Augusut 1989 Balti kett 2)23.August.1978- Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus 3)24.Veebruar.1989 üleskutse kodanike komiteede liikumiseks-> Viis massiliste kodanikualgatusteni 4)1987 Fosforiidikampaania 5)1987
Liidust. Kui Rahvasteliidust toimus seoses NSVLi kallale tungiga Soomele NSVLi väljaviskamine (Eesti jäi erapooletuks). Kui NSVLi lennukid käisid siinsetest baasidest Soomet pommitamas, Eesti valitsus ei protesteerinud. 16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja nõuti valitsuse vahetamist. Aega vastamiseks anti 24 tundi, valitsus võttis ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21
Algas II Maailmasõda. Sõda laienes kohe kolmandal Septembril kuulutas Saksamaale sõja suurbritannia ja ... . Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga. Kasutades uudset välksõja ( Blitzkrieg ) taktikat. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Valgevene ja Ukraina kus kohe algas sovetiseerimine ja etniline puhastus. Poola elanikud saadeti Siberisse, Nõukogude Liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Samal ajal hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele nõudes punaarmee baaside rajamist territooriumile. Baltiriigid jäädes rahvusvahelisse isolatsioonitsooni pidid järele andma. Septembris . Oktoobris sõlmiti vastavad lepingud ja Punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis baaside luba, kuid Soome keeldus. Novembri lõpus 1939 tungis Nõukogude Liit Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda. Kallale tungi eest Soomele heideti Nõukogude Liit Rahvaste liidust välja
algas aatomi ajastu. 1. sept tundigs saksamaa poolale kallale. Sõda laienes kohe. 3. sept kuulutas Saksamaa Poolale sõja.Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga, kasutades välksõja (Blitzkrieg) taktikat. Poolakaist enamik saadeti Siberisse.Nõukogude riigile läänemaad sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksamaa sõpruse piirilepingu. Üheaegselt poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele, nõudes Punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumitele. Rahvusvahelisse isolatsoonu jäänud baltimaad pidud järele andma. Septembris-oktoobris sõlmitigi vastavad lepingud, ning punaaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis Moskva baaside luba, kuid soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis Punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini (1940) kestnud Talveõda
annaabi.ee 
