mitmekandiline, teravatipuline, kollakas- kuni tumeroheline kupar või kõder, milles ümmargused umbes 5mm läbimõõduga söödavad seemned. Köögiviljana tarvitamiseks koristatakse kuprad või kõdrad poolvalminult, mil need on veel rohelised ja mahlakad, sorditüübist olenevalt 5-10cm pikkused. Valminud viljad süüa ei kõlba, sest on väga kiulised. Tehnilise küpsuse järgus sisaldavad kuprad keskmiselt 87% vett, paar protsenti valku ja ligikaudu samapalju süsvesikuid ning ligi 5% ballastaineid. Mineraalainetest leidub rohkesti kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasooli, vitamiinidest B-grupi vitamiine, karotiini ning PP- ja C-vitamiini (keskmiselt 35mg%). Maitselt on okrakuprad maheda, kergelt mõrkja, veidi pikantselt hapuka, rohelisi karusmarju meenutava maitsega. Väga hinnatud on värske okra salatina koos tomatiga, millega see eriti hästi kokku sobib. Enamasti süüakse siiski keedetult, sageli kombineeritult koos teiste köögiviljadega. Sobib hästi
või õhust (popkorn), ei põhjusta mõõdukate portsjonite puhul järsku veresuhkru tõusu, kuigi nende GI on kõrge. Seega näitab GI vaid toidus sisalduva(te) "toimeaine(te)" mõju vere suhkrusisalduse tõusule - mõned toidud tõstavad seda kiiremini, mõned aeglasemalt. Hea valik on aeglasemalt imenduvad "toimeained", aga ka need, milles nende "toimeainete" hulk on väike, kuigi nad imenduvad kiiresti. Kui toit sisaldab lisaks "toimeainetele" ka suures koguses "toimetuid" ballastaineid (vesi, kiudained, õhk), aeglustab see "toimeainete" imendumist ning annab madalama GK. 4. Vähenda liha tarbimist. Liha tarbimise piiramine vähendab südamehaigustesse ja vähki haigestumise riski. Lihas puuduvad fütotoitained ja antioksüdandid, mis vähi eest kaitset pakuvad. Lihas on aga küllastatud rasvu ja potentsiaalselt vähkitekitavaid ühendeid, s.h. pestitsiidide jääke ja grillimisel või praadimisel tekkivaid polütsüklilisi aromaatseid
tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni kompo- nendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele.
- tõstavad söögiisu, - parandavad valkude jt toiduainete omastamist. Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt). Lisaks põhilistele toidukomponentidele (valkudele, rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti: - vitamiine, - mineraalaineid, - orgaanilisi happeid, - ballastaineid jt koostisosi. Need omakorda: - normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni, - pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas, - viivad organismist välja mürkaineid ja kolesterooli. 45. Maailma suurimad köögiviljakasvatajad. Käesoleval ajal on maailmas suuremad köögiviljakasvatajad USA, Venemaa, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Holland, Rumeenia, Ungari, Kuuba
tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisrežiimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni komponendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele.
, oli Vahemere ümbruse idaosast ja Ees-Aasiast pärinev söögipeet veel 16. sajandil üsna haruldane aiataim. Ulatuslikumalt hakkas ta levima alles 18. sajandil, kuid kaasaegsed söögipeedi vormid kujunesid lõplikult välja alles 19. ja 20. sajandil. Eestis on söögipeet väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Juurvili sisaldab rohkesti (kuni 12mg%) suhkruid. Võrdlemisi rohkesti on juurviljas ka ballastaineid. Mineraalainetest on ülekaalus kaaliumi ja fosforiühendid. Vitamiinide sisalduse poolest juurvili eriti rikas ei ole. Märkimisväärsel hulgal (25 45mg%) sisaldavad C-vitamiini noored lehed. 47 Toiduks tarvitatakse söögipeeti põhiliselt keedetult salatites ja suppides, samuti lisandina liharoogade juurde. Noori juurvilju võib süüa ka toorelt. Mõnel pool kasutatakse söögipeedi suppides ja salatites ka noori lehti.
Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile hõlmab tõugudevahelist erinevust, samal ajal ka loomadevahelisi erinevusi sama tõu piires. Söötmise mõju Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Tapasigade puhul on lühikeste transpordikauguste korral võimalik söötmisstressi viia minimaalseks võttes arvesse tõenäolist tapmise aega. Sealiha toiteväärtust on võimalik parandada läbi õige söötmisstrateegia ilma et mõjutataks lipiidide oksüdatsiooni ebasoodsalt. Pidamisviiside mõju