Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910) * "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) * "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920)
sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus. Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). 1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu. Piibliainelised sonetid: ,, Taaveti kannel" ,,Püha Jüri"- annavad portreed inimlikest tüüpidest. Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema
Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks. Niisugust vastuolu kajastavad ballaadid Rändav Järv ja Merilehmad. Armastus on ka seotud ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last, kuid võib ta sellest hoolimata tappa (Vahetet laps, Lapsehukkaja) . 1930
Enno panust eesti luulesse. Enno luulele on isiskupärased rahvaluule eeskujule vihjavad sagedased kordused ja varieerimised, mida aga kritiseeris Gustav Suits: ,,Tüütavaks läheb neid kordamisi pärastikku ikka ja ikka lugeda...". Kuid üleminek riimilt vabariimile ja omaaegne reegliterikkumine kujunes tähtsaks pöördeks kogu eesti luules. Enno luules nähti kindlat arengut. Enno ballaadiloomingu tipuks peetaksegi kolme folkloorse põhjaga luuleteost ,,Võiks otsast alata...", ,,Kolm eite", ,,Vaenelaps jaaniööl". Paljudele Enno tekstidele on M. Härma, M. Saar jt. loonud palju koorilaule. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid - luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid
Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets- looduse ammendamatu elujõud, olemise kahepoolsus: kadumine ja kasvamine; kõik muutub lakkamatult, sünd ja surm on looduses ja inimolus loomulikus vaheldumises 1929 "Õnnevarjutus" eesti ballaadiloomingu kõrgsaavutusi, piibliteemalised, mütoloogia. Teemaks inimlik õnneigatsus ja selle saavutamist takistav jõud. Merilehmad, Rändav järv, Porkuni preili- ballaad. Lugu sellest, miks Porkuni järve kohal suviti helki näha. Porkuni preili armub ja kannab südame all armastatu last. Vend oma õnnistust ei anna, vaid tirib Porkuni preili tiiki., Nahakaupleja Pontus- ballaad. Tumedates toonides. Lugu nahakauplejast, kes enne teise ilma pääsemist peab maha müüma kõik inimnahad, mis ta
klassikalist kogu 1930ndatest "Lageda taeva alla", "Kivi südamelt". "Hääl varjust" tumemeelsemad tekstid Suuremad rõõmuhõisked ja päeva helgem pool on paista 1928. a raamatus "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuskilt siin on Underi kvintessents. Siin on mingil moel näha üleminek ekstaatilisest tasakaalustatud hilisemasse loomingusse. Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem
Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets"). "Õnnevarjutus"(1929) - luule on mitmekülgne,psühholoogilinem müütiline lähenemine, ballaadiloomingu kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus.("Merilehmad" - armastus nii jõud kui nõrkus, aines pärineb eesti rahvaluulest). armastus seotud ka ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last , kuid võib ta selles thoolimata tappa, kas ebauskilku eksituse ("Vahetet laps") või väljapääsmatu olukorra tõttu ("Lapsehukkaja"). Ballaadid
annaabi.ee 
