Bakterid 1. Biotehnoloogia - Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel
Kõige varem hakati baktereid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste ja teiste aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite
Üldjuhul müüakse vorste jahutatult. (ibid) 35 Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h. toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid jaotatakse külmsuitsu salaamivorstideks ja külmsuitsu määrdevorstideks. kuivvorstid – suitsutamata bakterkultuure sisaldavad pikaajaliselt kuivataud salaamitüüpi vorstid, säilib kaua (ibid) Roavalmistusvorstid on kesta pritsitud vorstisegu, mis on kuumtöödeldud, s.t. suitsutatud kuuma suitsuga või/ja keedetud vorstisisese temperatuurini vähemalt 71 C, neid tarvitatakse üldjuhul soojendatuna (keedetult, praetult, grillitult, küpsetatult vms.)
suitsuvorstidega. Tavavorstidest säilivad nad kauem kuni 25 päeva tänu põhjalikule suitsutamisele. Enamasti on nad naturaalsooles, mis tagab mugavuse tarbimisel. Kasutatakse mitmesuguseid lisendeid (juust, paprika jne). 13. Toorvorstid neid ei ole kuumtöödeldud. · Külmsuitsu salaamivorstid on suitsutatud. Neid võid liigitada ka suitsuvorstide hulka. · Toorvorstid on kesta pritsitud toores vorstisegu, kuhu on lisatud vorstide laagerdamist soodustavaid bakterkultuure. Neid vorste süüaksegi toorelt. Sageli on nad määrdelise konsistentsiga. 15 · Praevorstid väljastatakse lihatööstusest toorelt, kas jahutatuna või külmutatuna. Enne toiduks tarvitamist tuleb neid kuumtöödelda, näiteks grillida, praadida vms. Praevorstide lihasisaldus võib olla väga erinev, see oleneb retseptist. (Kikas 2004: 261, 264) 3.2Grilltooted Saslõkk
pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%. · Toorsuitsuvorst (salaami) - öödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 °C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure. Niiskuse osa valmistootes pole üle 55%. · Kuumsuitsuvorst - kuuma suitsuga suitsutatud, keetmata, niiskuse osa valmistootes pole üle 65%. · Poolsuitsuvorst - keedetud, seejärel kuuma suitsuga suitsutatud ja kuivatatud või kuuma suitsuga suitsutatud ja kuivatatud, niiskuse osamass pole üle 60%. · Täissuitsuvorst - keedetud, pikaajaliselt kuuma tugeva suitsuga suitsutatud ja kuivatatud, niiskuse osamass valmistootes pole üle 50%.
Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis. (3) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud looduslik väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Looduslik väetis on looduslikust leiukohast kaevandatud ja väetamiseks kasutatav kivim, mineraal või muu maa-aines. (4) Bakterväetis käesoleva seaduse tähenduses on aine, mis sisaldab kindlale taimeliigile sobivaid mikroorganisme-bakterkultuure, mis parandavad seda liiki taimede toitumistingimusi. (5) Väetisepartii on sama nimetuse, koostise ja samade omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (6) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 27 tähenduses on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01
Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati baktereid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jt hapendatud piimatooteid. Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste jt aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaamivorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Lisa Eestis on müügil organismile kasulike piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid - biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, kes toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus,
annaabi.ee 
