Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil. 10. Autotroof Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
genoomiga paljude põlvkondade jooksul, ilma, et viiruse enda geenid avalduksid. Niisugustnähtust nimetatakse lüsogeensuseks. 3. Milles seisneb viiruse lüsogeense elutsükli tähtsus? Lüsogeensus on vajalik mõlema bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks. 4. Kuidas on omavahel seotud viiruste lüütiline ja lüsogeene elutsükkel? Faagi lüsogeenne elutsükkel garabteerib viiruse ellujäämise bakteripopulatsioonis, samas hävitamata peremeesorganismi. Bakterite kasvutingimuste muutudes võib viirus lahkuda sellisest varjatud olekust ja alustada lüütilist elutsüklit. 5. Selgitage mõistet krooniline nakkus. Haigus, mis avaldub pidevalt. 1. Selgitage mõisteid: äge viirusnakkus, peidetud viirusnakkus ja krooniline viirusnakkus. Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Oma olemuselt on
10-9 nukleotiidipaari kohta generatsioonis. Teatud füüsikalised tegurid nagu näiteks UV-kiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNAd, teisisõnu mutageenid, võuvad tõsta mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Joshua ja Esther Lederberg võtsid 1952. a. Kasutusele jäljendkülvi, mis võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad. Jäljendkülvi abil on võimalik testida näiteks seda, kas bakteripopulatsioonis oli streptomütsiini resistentseid mutante enne bakterite kokkupuutumist streptomütsiiniga. Streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga
mutatsioonisageduse, mis varieerub vahemikus 10-4 kuni 10-7 generatsiooni kohta. Teatud füüsikalised tegurid nagu näiteks ultraviolettkiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNA-d, teisisõnu mutageenid, võivad tõsta mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse 38 mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. KATSE: Kas antibiootikumile resistantsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum? jäljendkülvi võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad Bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult. Streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude
mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada alles 1950-ndate alguses. Joshua ja Esther Lederberg võtsid 1952. a. kasutusele uue meetodi, jäljendkülvi (replica plating), mis võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke.
mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada alles 1950-ndate alguses. Joshua ja Esther Lederberg võtsid 1952. a. kasutusele uue meetodi, jäljendkülvi (replica plating), mis võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke.
........................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)..........................
............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)............................................................
Need valgud on tubuliini ja aktiinistaolised, mis on olulised raku jagunemises, raku kuju säilitamises jne. Resistentsuse teke resistentsuse võib põhjustada: 1) AB märklaua puudumine. 2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine. 5) AB modifitseerimine. 6) AB väljapumpamine rakust. Bakterid pumpavad aktiivselt rakust välja metalle. On selliseid pumpasid, mis pumpavad nii metalle kui AB. Resistentsusgeenid AB-dele saavad bakteripopulatsioonis levida transformatsiooniga, konjugatsiooniga või tranduktsiooniga. Tihti paiknevad resistentsusgeenid kas plasmiididel või transposoonidel (hüppavad geenid). Inimese normaalne mikrofloora. Normaalse mikrofloora funktsioon ja faktorid, millest selle koostis sõltub. Tingliku patogeeni mõiste. Gnotobiondid. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne ja soolestiku normaalne mikrofloora. Olulisimad bakterhaiguste tekitajad.
alguses. Glutatioon on oluline rakusisese ROS-i detoksifikatsiooniks. P. aeruginosa vajab biofilmi moodustumiseks hulgatunnetuse kaudu tulevaid signaale. Kui kasutati hulgatunnetus-defektseid P. aeruginosa tüvesid, siis biofilmi moodustumine oli häiritud. Samas, kui keskkonda lisati HQNO-d siis biofilmi moodustumine paranes. Bakteritel oli vaja korrektse struktuuriga biofilmi moodustumiseks ektstratsellulaarset DNA-d ehk eDNA-d, mis vabaneb bakteripopulatsioonis autolüüsi tulemusena. Osa baktereid populatsioonist ei lüüsu HQNO toimelt, sest muidu poleks biofilmi üldse moodustunud. Arvatakse, et osa baktereid modifitseerib enda hingamisahelat nii, et HQNO ei toimi. Kuidas täpselt see käib, pole teada. Bakteripopulatsioon tervikuna saab osa bakterite autolüüsist kasu, sest biofilm annab bakteritele väga tugeva kaitse antibiootikumide vastu. Antibiootikumide difundeerumine biofilmi maatriksist läbi rakkudeni on tugevalt häiritud.
annaabi.ee 
