inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2.Mittespetsiifiline immuunsus: hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad. 3.Spetsiifiline immuunsus: kui haigustekitaja siiski tegutseb, läheb käiku tohutu keerukas immuun- süsteem (valgelibled, antikehad, keemilised ained) ja lisaks keha üldreaktsioonid – põletik ja palavik.
L: antimikroobsed ained -> foolhappe sünteesi inhibiitorid --> sulfoonamiidid TM: paraaminobesoehappe (PABA) struktuuranaloogid. Konkureerivad ensüümil ja takistavad PABA lülitumist foolhappe koosseisu. Bakteriostaatilised. Toimet nõrgendavad mõned Lok.An, mäda. Sulfoonamiidid FK: A – imenduvad hästi p.o., lokaalne. D – jaotuvad organismis - sulfametisool (lühike, silmatilgad) laialdaselt, läbivad HEB ja PB. M – metaboliseeruvd maksas inaktiivseteks metaboliitideks. E – erituvad peamiselt neerude - sulfadiasiin (keskmine, salv) kaudu.
odav * suukaudne 70. Mida peate patsiendile selgitama kui määratakse AB ravi? * Ravikuuri tuleb teha lõpuni * Võimalikud kõrvaltoimed * Võimalik alleergia * Alustab tänasest päevast * Ravi ajal tuleb keelduda alkoholist * Paranemist tunneb u 3-4 päeva pärast, kui ei tunne, siis pöörduda raviarsti poole AB vahetamiseks 71. Miks tavaliselt ei kombineerita omavahel bakteriostaatilist ja bakteritsiidset antibiootikumi? * Bakteriostaatilised AB pidurdavad bakterite paljunemist, bakteritsiidsed AB tapavad baktereid. * Kui bakteriostaatiline pidurdab bakterite paljunemist, siis bakteritsiidne enam ei toimi. *Rohkem riske kõrvaltoimeteks. 72. Millal antibiootikume kombineeritakse? * AB ebaõige kasutamise korral nt ravikuur pole tehtud lõpuni ja bakterid muutusid AB suhtes resistentseks 73. Kuidas saab resistentsuse levikut piirata? * Piisav AB doos * Ravikuur lõpuni * Õige AB 74. Kuna tuleb kasutada AB profülaktiliselt?
fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle tulemusena mikroobi elutegevus AJUTISELT peatub. Toime lakkamisel hakkavad mikroobid uuesti paljunema KOCHI POSTULAADID (4) *Mikroobi saab isoleerida nakatunud isiku kahjustatud kudedest, *Mikroobi puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikul või katseloomal peavad ilmnema vastava nakkuse sümptomid * Mikroob esineb kõigil inimestel, kel on vastav haigus; mikroobi ja tema ainevahetusprodukte leidub haigusest tabatud kehaosades
§ AB on etioloogilised (kausaalsed, põhjuslikud) ravimid, s.t. nad toimivad haiguse (infektsioon!) põhjusele (põhjustajale, tekitajale), mitte ei avalda toimet mingi organismi funktsiooni muutmise kaudu (farmakodünaamiline ravim). AB jaotus sõltuvalt toimeviisist § AB toime võib olla kas bakteriostaatiline või siis bakteriotsiidne. § Bakteriostaatiline tähendab kasvu (paljunemise) pärssimist, see võib olla reversiibelne. Primaarselt bakteriostaatilised: tetratsükliinid, makroliidid, klooramfenikool. § Bakteritsiidne on irreversiiblne kasvu pärssimine, s.t surmav. Primaarselt bakteriotsiidsed: ß-laktaamid, aminoglükosiidid, kinoloonid, vankomütsiin jt. § Mõlemad mõisted on suhtelised, s.t. on olemas sõltuvus kontsentratsioonist, küsimus vaid, kui kõrge kontsentratsioon on organismis lubatud ja saavutatav. Bakteriraku seina sünteesi pärssimine (I) § Kõik ß-laktaami tüüpi AB
kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist, temperatuurist, keskkonna koostisest ja teistest tingimustest. Toiduainete konserveerimisel antibiootikume ei kasutata, sest isegi väikeste koguste pideval tarvitamisel võivad tekkida inimorganismis batogeensete mikroobide püsivad (resistentsed) vormid ja antib kaotab oma ravi omadused. Taimse päritoluga
kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist, temperatuurist, keskkonna koostisest ja teistest tingimustest. Toiduainete konserveerimisel antibiootikume ei kasutata, sest isegi väikeste koguste pideval tarvitamisel võivad tekkida inimorganismis batogeensete mikroobide püsivad (resistentsed) vormid ja antib kaotab oma ravi omadused. Taimse päritoluga
Antibiootikumid toimivad bakterite ensüümidele, mis erinevad eukarüootide vastavatest ensüümidest või osalevad sellistes biosünteesi radades, mida loomadel ei ole. Sihtmärgid:raku membraa, raku membraani süntees, foolhappe süntees, DNA güraas(topoisomeraas II), RNA polümeraas, valgu süntees (30S ribosoomi inhibiitor või 50S ribosoomi inhibiitor) Kolm võimalust kuidas tekib bakterite resistentsus antibiootikumidele. Bakteritsiidsed ja bakteriostaatilised antibiootikumid. Bakteri poolt muudetud ensüüm ei ole enam ravimile tundlik Bakter toodab ensüümi, mis muudab või lagundab ravimi Bakter pumpab ravimi endast välja Immunoloogia I. Kaasasündinud immuunsus. Inimese immuunsüsteemi organid. Lümfisõlmed, rindkere juha, luuüdi, lümfisooned, harknääre,põrn Lümfoidsed organid: adenoid, kurgumandlid, Peyeri naastud peensoole pinnal, appendiks, luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e
annaabi.ee 
