1980.aasta vihmasel talvel muutis meri oma tumesinise värvuse punase vastu. Hebrew Ülikooli teadlased avastasid, et selle põhjuseks on seal vohavad vetikad nimega Dunaliella. See vetikas toitis karetenoidi (punane pigment) sisaldavat halobakterit, mille värvus seletas ka järve punaka värvuse. Kuid pärast seda aastat muutus Surnumeri kuivaks, vetikas Dunaliella ning sellest toituvad bakterid ei jäänud järve püsima. Siiani on neid veel leida väga vähestes kogustes. Bakteriliike on avastatud senini 11. Surnumere põhjaosas olevates lõhedes elutsevad aga haruldased, imepisikesed põlise päritoluga kalad. Need on Tiberi järves elutsevate karpkalade sugulased ja on kohandunud elama soolases vees. Paljud loomad pesitsevad Surnumere ümber olevatel mägedel, näiteks kaamelid, kaljukitsed, jänesed, saakalid, rebased ja isegi leopardid. Samuti pesitsevad järve ümbruses ka paljud linnuliigid, kes on teel Euroopast Aafrikasse. Järveümbrus on neile toitumis- ja
paljunemine aegalasemaks. Üsna paljud hävivad juba 55-60*C juures. 100*C juures hävivad kõik mikroorganismid, kuid ei hävi nende eosed. Eosed hävivad kas pikemaajalisel keetmisel või 100*C-st kõrgemal temperatuuril. Madalal t*C aeglustub paljunemine või lakkab, kuid nad ei hävi. ( isegi kuni 235*C ni külmutatud ainetes on peale sulamist mikroorganismid elustunud ja jätkanud aine rikkumist.) Toiduainetetööstuses tuntakse mitmeid bakteriliike : · piimhappebakterid kasutatakse õlletööstuses, pagaritööstuses, piimatööstuses- kohupiima, hapupiima ja juustu valmistamisel. Kasutatakse kapsaste ja kurkide hapendamisel. · Äädikhappebakterid kasutatakse äädika saamiseks alkoholi sisaldavast mahlast ( vöi veinist). Äädikhappebakterid arenevad ja paljunevad vedeliku pinnal · Roisubakterid. Bakterite e. mikroobide omadused Nad on mikroskoopilised Nad on laialt levinud
• Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine kogus. Joonis1
· varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon, · Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), · Teatud ensüümide süntees; · Tsütokroomide spekter, · Klorofüllide spekter · · Ökoloogilised tunnused: · Tüüpilised elupaigad, · Kooselu teiste organismidega, · Patogeensus. · · Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid. · Maakeral on ilmselt 100-1000 x rohkem bakteriliike, kui seni kirjeldatud on. · Organismi kõik geenid kokku geenikogum; temas kodeeritakse kõik organismi omadused; · Genoom koosneb geenidest; · Geen on DNA järjestus (nukleotiidide järjestus, lõik DNAd, piirkond DNAs), mis kodeerib kas valku või RNAd. · Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. · Genoomide uurimisel on suureks abiks bioinformaatika.
P. moodustub sademetest ja pinnaveest. Iseloomulik on psiv temperatuur, vike orgaanilise aine kontsentratsioon. Mikroorganismide arv on phjavees 105-107 /g (otsesel loendamisel mikroskoobis), plaadiklvil 0-107 /g. Bakteritest on leitud: Pseudomonas, Achromobacter, Acinetobacter, Aeromonas, Alcaligenes, Flavobacterium, Moraxella, Caulobacter, Bacillus. Domineerivad gram-negatiivsed bakterid. Paljusid isoleeritud baktereid ei ole suudetud identifitseerida. Vga vhe on pinnasele omaseid bakteriliike. DNA ja RNA hbriditsatsiooni andmed nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad.
indikaatoritena. 32. Mulla BM määramine, molekulaarsed meetodid. Mulla vetikad ja loomad on identifitseeritavad nende morfoloogia põhjal. Seente ja bakterite määramiseks on vaja teha biokeemiline ja geneetiline analüüs. Suurem osa määramata liikidest elab mullas. Määramisel kasutatavate molekulaarsete meetodite rakendamise tulemusena võib väita, et gramm mulda sisaldab tõenäoliselt mitmeid tuhandeid bakteriliike. 33. Olulisemad ohud mullaelustiku elurikkusele Ökosüsteemide kadu ja fragmenteerumine Maakasutuse intensiivistumine Põllumajanduslike monokultuuride kasvatamine Mineraalväetised Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on
3. Hapnikuvajadus a) … b) … 4. Kuju a) … b) … c) … 5. Eluks vajalikud tingimused a) … b) … c) … d) … Ülesanne 2. Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid. a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad. b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata. a) Osa bakteriliike fotosünteesivad. b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel. c) Bakterid paljunevad pungumise teel. d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. e) Osa baktereid eritab inimese organismi sattunult tugeva toimega mürke - baktertoksiine. f) Bakteritel pole tuuma. --- 27 Ülesanne 4. Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja
retsipientrakk. Bakteripopulatsioonis on transformatsiooniks võimelised ainult teatud tüüpi bakterirakud, mida nimetatakse (transformatsiooniks) kompetentseteks rakkudeks. Eristatakse bakterirakkude natiivset ehk looduslikku ja kunstlikult saavutatud kompetentsust. Looduslikes populatsioonides on osa rakke kompetentsed ning võimelised vastu võtma võõr-DNA-d. Kunstlikult saavutatakse rakkude kompetentsus keemiliselt rakke töödeldes, sundides rakke DNA-d vastu võtma. Ainult osa bakteriliike on natiivselt kompetentsed, kuigi selliseid rakke on nii G(+) kui G(-) bakterite hulgas. Bakterite transformatsioon on teada ainult eubakteritel, arhedel pole transformatsiooni siiani kirjeldatud. Tõenäoliselt bakterite transformatsiooni pole arhedel siiani põhjalikult uuritud. Kompetentsete rakkude ilmumine looduslikku bakteripopulatsiooni sõltub bakterite füsioloogilisest seisundist ning on mõjutatud toitainete
annaabi.ee 
