Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. [redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu Viini lahing (1683) Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Euroopa ajaloos kõige otsustavamaks, kunas see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riifi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.
kukutamist. Karl Suur Sündis 742/743. Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.
Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. Karolingide keisririik, selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Karl Paksu surmaga. Keisritiitel Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Ta tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas)
Ei olnud täielik burgundide õigus, vaid olid kohalikus praktikas rakendatav rooma õigus - Lex Salica- tunduvalt rohkem oli kirjas vanemat õigust. Initsiaator oli kuningas Chledovech. Tekkimise asjaolud jäävad suht hämaraks. Praktikasse see ei läinudki, erinevalt langobardide ja läänegootide seadustest. - Langobardid olid suht viljakad vanad, neil tuli neid seadusi kohe mitu tükki pakendis. Suur mõju oli kristlusel, eriti Edictus Rotharis · bajuvaaride + ............ õigused (8. sajand) · tüüringite, sakside seadused (9.sajand)- Karl Suure valitsemise ajal. Lex Salica- KÕIGE VÄHEM mõjutud Rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. 14.2. Personaalsuse printsiip 14.3. Hõimuõiguste liigitus Germaani hõimude liigitus* (meie ajaarvamise algul) 1.Põhjagermaanlased suioonid gaudid heruulid 2
annaabi.ee 
