Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt,itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, erit just Ida- Saksamaal. 5 Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes. Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on omane töökus ning püüdlikkus. Baierlased armastavad pidutseda, milleks põhjust leidub alati: kiriklikud ja ajalooga seonduvad peod (Meistertrunk Rothenburgis), laadad, karnevalid, õlle- ja veinipeod. Tuntud on Nürnbergi jõululaat ja Bayreuthi muusikafestival Wagneri huvilistele. Õllejoomise traditsioonidkulmineeruvad Münchenis maailma suurimal õllefestivalil, mis korraldatakse igal aastal septembrikolmandast laupäevast oktoobri esimese pühapäevani. Sel puhul pakutakse ohtralt õlut, süüa,elavat
valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks.
- Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814)
Pärast Northumbria ülemvõimu 7. saj saab 8. saj juhtivaks Mercia, kelle mõjuvõim laieneb kuni Cornwalli ja Walesini. Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid,
Vahepeal hellitati lootust, et Rootsimaa loobub sõjalisest tegevusest, kuna vaherahu Poolaga oli lõppemas ja ta võis seal uuesti hakata sõda pidama. Kuid prantslased oskasid Poola-Rootsi vahekordi nii korraldada, et vaherahu kestis edasi ja Rootsi võis uusi vägesid Poolast Saksamaale tuua. Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga Protestantlik unioon Böömi
Surnukeha jättis üllatavalt rahuliku mulje. Kuninga põrm seati Bergis lihtsale suriraamile ja kaeti kaelani sinise siidtekiga kinni. Öösel vastu 15. juunit 1886 toodi surnud kuningas tema pea- ja residentslinna, kus ta oli elavana nii vastumeelselt viibinud. Kui tänapäevalgi on olemas veel Baieri riiklik eneseuhkus, siis on selles oma osa ka Ludwig II-l, täpsemalt öeldes austusel, mida baierlased tema vastu tundisd- rohkem pärast surma kui eluajal. Baieri mägismaa rahvale oli ta meeldinud juba eluajal. Nagu nemad, nii armastas ka see kuningas maad ja pelgas linna, armastas mägesid ja järvi. Kuna ta ei olnud jahimees, ei teinud ta laantes ega nurmedel kellelegi kurja, ehitas losse, mis andis paljudele tööd ja leiba ning tiivustas nende fantaasiat. Baieri kuningast Ludwig II-st sai otsekui usukultuse märter, kes on väärt õnnistust ja austamist.
annaabi.ee 
