Tekib ranniku vajumisel Estuaar ehk lehtersuue- jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas Laugas- älvest võib kasvada rabas
tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud 20. Mis on kuesta? kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo
kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas?
vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes
Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas
Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt kulumisastang e. kuesta – kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid: luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest,
annaabi.ee 
