· Analoogia tumeaine aine, mida ei saa instrumentidega mõõta aga mille abil saab kirj. Galaktikate käitumist Parasiidid ja kahjurid · Globaalne elimineerimine keeruline · Maksimeerida tumedat elurikkust · Tunne oma vaenlast ! Maa keskkond eluslooduse mitmekesisuse määrajana · Binoomid : sarnase füsiognoomiaga ja ökoloogiaga piirkonnad sarnastes keskkonnatingimustes Baer Babinet´ seadus · Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast · Karl Ernst von Baer 1856 · J. Babinet 1859 Miks on mäe tipus jahedam? · Adiabaatiline protsess · õhk hõredam, paisub · termodünaamika 1 km kuivalt ~100C 1 km märjalt ~6 0C · Vähem ,,pilvevaipa" Mere- maismaa kontrasti mõju · Jahe õhk seob vähe niiskust · Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima
• Paralleelide vahe 60-80° on umbes 1,8 korda suurem kui vahemikul 0-20° [1] Joonis 12. Milleri projektsioon. Mollweide projektsioon • Saksa matemaatiku, astronoomi Karl Brandon Mollweide järgi • Homolograafiline projektsioon, Babinet` projektsioon, elliptiline projektsioon • Konstrueeritakse lihtsa skeemi järgi: joonestatakse Maa raadiusega mõõtkavaline ring, sellele diagonaalina ekvaatorijoon. Viimast pikendatakse väljapoole ringi mõlemas suunas Maa raadiuse võrra. Paralleelid 40o44` joonestatakse ainukestena peamõõtkavas. Meridiaanid jaotatakse ühtlaselt ning tõmmatakse välja elliptiliste joontena • Õigepindne projektsioon
jõul", kus defineeritakse potentsiaalse energia ja näidatakse, et mootori maksimaalne kasutegur sõltub kuumimate ja külmimate osade temperatuuride vahest. 1825 Stephenson hakkab esimesena tootma auruvedureid. 1825 Faraday avastab benseeni. 1826 Niepce saavutab esimese püsiva fotokujutise. 1827 George Simon Ohm avastab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (Ohmi seadus). 1827 Jacques Babinet pakub välja idee, et pikkusühik peaks põhinema kindla lainepikkusega valgusel. 1828 William Nicol polariseerib valgust kaksikpeegeldumise abil. 1828 Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis. 1828 William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid. 1828 Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida. 1830 Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise
ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks läänekaartetuuled ja Inglismaa kliima palju pehmem kui Sahhalinil, kuigi nad asuvad ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. · Baer-Babinet' seadus: põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Hoovused. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus
seletatakse Maa orbiidiparameetrite (ellipsi ekstsentilisus, orbiidi kalle jne) variatsioonidega. Üksikute orbiidiparameetrite muutumise perioodid on suurusjärgus mitukümmend tuhat aastat, koosmõjuna peaksid nad põhjustama kliimamuutusi perioodiga umbes 100 000 aastat. Kuigi sellise perioodiga kliimamuutusi on avastatud (Gröönimaa ja Antarktika jää ning ookeani sadestuste puurimine), ei peeta Milankovitsi teooriat piisavalt argumenteerituks. Baer-Babinet seadus Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast (jõgi ei pea olema meridionaalselt orienteeritud). Maaga seotud, pöörlevas (mitteinertsiaalses) koordinaadistikus põhjustab jõgede, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast (põhjapoolkeral paremale) nn Coriolise joud, mis tekitab ka liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral paremale liikumissuunast. Vektorkorrutis
Siiski on füüsikud arvanud, et Coriolisi mõju pole arvestatav, sest see jõud sõltub ka kiirusest. Liustikud liiguvad aga väga aeglaselt. Teine rakenduskoht on suurte õhumasside ja atmosfäärikeeriste liikumisega seotud, millele avaldab Coriolisi efekt märgatavat mõju - näiteks on tsüklonite-antitsüklonites õhu spiraalne liikumine sellest põhjustatud. Mõju on märgatav ka jõesängidel, sest jõgedel on aega uuristada kaldaid (Baer-Babinet' seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela- läänetuulte kujunemisel jne. Kui tehakse hinnangulisi atmosfääriliikumise arvutusi, siis kasutatakse valemites tavaliselt keskmisi laiusi ( = 45°). Coriolisi jõu valemi kohta vt lisaks: www.ilm.ee/index.php?44234 24. Maa kuju. Geoid. Geoid - kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega
annaabi.ee 
