Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset
Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks. Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140–150 lööki/min, harjutuste kestus 1–3 tundi või enam, põhiliseks arendamise meetodiks on ühtlus- ehk kestusmeetod. 2. Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks. Iseloomulikud on pulsisagedus ~ 170 lööki/min, harjutuste kestus 20 minutit kuni 1 tund. Põhilisteks arendamise meetoditeks on ühtlus-, vahelduv ja ekstensiivne intervallmeetod
Ökonoomsus paraneb ka sporditehnika paranemisega Vastupidavuse arendamine Vastupidavustreeningu peamised komponendid: intensiivsus maht sagedus Aeroobse suunitlusega vastupidavusharjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest SLS vere laktaadi kontsentratsioonist subjektiivse pingutuse astmest treeningu tingimustest Põhi ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutataks aeroobse läve kiiruse arendamiseks pulsisagedus 140-150 lööki/min. vere laktadi tase 2 mmol/l 10 kestus 1-3h või enam Vajalik ka kiirusjõualadel, sportmängudes ja kahevõitlusaladel Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks pulsisagedus 170 lööki/min vere laktaadi tase 4 mmol/l
2) võistlusetapil teha küllaldaselt säilitavat aeroobset treeningut, 3) võistlusetapil peaks kiirusliku vastupidavuse treening olema moodukalt tõusev. Koos aeroobse baasi loomisega on vaja vastupidavusaladel pöörata suurt tähelepanu spetsiifi lisele jõutreeningule.Eel kõige aitab aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste tõusule kaasa aeglaste lihaskiudude jõutaseme tõstmine (lihasvastupidavus). Siit tuleneb ka vastupidavustreeningu üks kõige olulisem põhimote: mida kõrgemalt baasvastupidavuse ja jõuomaduste tasemelt alustatakse anaeroobse läve, maksimaalse O2 tarbimise ja kiirusliku vastupidavusetreeningut, seda kõrgemale töövoime tasemele ja parematele võistlustulemustele jõutakse. Kui baasvastupidavust ja jõuomadusi võib arendada aastatsüklis mitme kuu vältel, siis intensiivsemad treeninguvahendid on kulutavamad ja ammendavad enda treeniva toime kiiremini. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada neid liiga pika aja jooksul.
• Laktaatne kiiruslik vastupidavus: organismi võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsetest protsessidest. Iseloomustab kõrge intensiivsusega treening, kus laktaat tõuseb kõrgele. • Alaktaatne kiiruslik vastupidavus: näitab organismi võimet toota energiat KrP mehhanismist. Iseloomustab treening maksimaalse kiiruse tõstmiseks ja säilitamiseks. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.5.1. Aeroobne treening Aeroobse läve kiirusel treenimine on baasvastupidavuse aluseks (Jalak, Lusmägi 2010). Pikal distantsil aeroobne treening suurendab mitokondrite mahtu rakkudes ja kapillaaride hulka, intensiivistub rasvade kaasamine energiatootmisse, samuti tugevnevad pikaajalise koormusega toimetulemiseks skelett, liigesed ja kõõlused. Kõik see loob aluse hilisemaks toimetulemiseks intensiivsema treeninguga. (Thool 2006) Pulsimõõturita treenides võib õige intensiivsuse tagamiseks jälgida reeglit: aeroobne
Liigutusvilumuste püsivus on eduka võistlustegevuse üheks oluliseks tingimuseks. Nende püsivust võivad häirida mitmed võistluste käigus esilekerkinud olukorrad nagu üleliigne psüühiline erutus, ebatavaline olukord, kohtunike tegevus, jne. Vastupidavuse arendamise seisukohalt on treeningukoormuse intensiivsuses kaks olulist astet: aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega treenides arendatakse põhiliselt rasvaainevahetust ja mis on baasvastupidavuse aluseks. Anaeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega on võimalik treenida aeroobseid protsesse ning mida ületades hakkab lihastesse kuhjuma järsult laktaati, mis põhjustab kiire lihasväsimuse. Treeningutel anaeroobse läve tasemel ja allpool seda on küllaltki kompleksne toime organismi eri süsteemide arendamiseks, millest sõltub sportlase vastupidavuse tase: 1. paraneb kapillarisatsioon, koos sellega verevarustus; 2. suureneb mitokondrite arv; 3
annaabi.ee 
