Ülesanne: 1) Tähista Eesti baaskaardil geodeetiline võrk 2) Määra oma kolmele punktile geodeetilised kordinaadid 3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4) Punkt B L X Y
Oder Rukis Nisu Kaer Põldhei Karjama Timut ja Kerahei Aasnurmik n a haruhei n as n 6 7 7 8 7 Rahulda Rahulda Rahulda Rahuldav v v v Põllumassiiv asub Eesti baaskaardil 1:50 000 kaardilehel number 6213. (Trükikaart 1:50 000). Maa-ameti X-GIS rakendust kasutades asub maaüksus kaardil 1:10 000 kaardilehel number 62221. Kaardil 1:2000 asub põllumassiiv kaardilehel number 523420. 4 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X:6570988 Y:679520 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Maidla vallas, Tarumaa külas. Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt Eesti kaardil.
5.Kaardiprojektsioonide vajalikkus Sellega saab esitada Maa kumerat pinda tasandil reeglipäraste moonutustega. Projektsioon on tasapinnaline. Saab vältida keerukaid sfäärilise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Kaardiprojektsiooni kasutamine nõuab vaid mõõtmisandmete redutseerimist projektsiooni tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid
3 Baaskaart Eesti baaskaardi moodustavad nii paberkaart kui arvutiandmebaas. Eesti baaskaardi aluseks on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt. Fotole kantava lisainfo hulk on minimaalne ja leppemärgid tagasihoidlikud. Eesti baaskaardil on fototaustaks must-valge SPOT satelliidikujutis nähtava valguse alas, mis on toonitud harjumuspäraselt. Eesti baaskaart katab kogu Eesti territooriumi 112-l kaardilehel. Kasutatud kaardiprojektsioon ja kaardilehtede numeratsioon on ühtne kõigile kolmele Balti vabariigile. Eesti baaskaardi andmebaasi moodustavad satelliidikujutised rasterandmetena ja teiselt poolt andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks vektorandmetena.
Digitaalkaart 1: 50 000, trükikaart 1: 50 000!!!! Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii. 1998. a. terve Eesti kaeti trükikaardiga 85. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? Mõõtkavas(põhi 1:10000, baas 1:50000), Trükikaardis (baasil juures ka sateliitpilt), Lähtematerjalides(põhikaardil ortofoto ja välitööd, baaskaardil sateliitpilt),Tehnoloogilises skeemis (baaskaardil välitöid pole, põhikaardil on), Asukohatäpsuses ja nähtuste valikus, Kaasajastamises (põhikaart uueneb), Reljeefis (baaskaardil puudub reljeef) 86. Mis on Eesti mullakaart? Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat dgn, mapinfo, arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb
Aeropildistamise läbiviimiseks tuleb eelnevalt projekteeritud geodeetilise võrgu punktidele lisaks valida täiendavad tugipunktid. Punktid peavad paiknema 3-4 pildistamise baasi tagant aerofoto tsentriga samal joonel (Y-teljel) või selle läheduses. Soovitatav on punktid valida nii, et need sobiksid korraga kahele marsruudile, st jääksid põikikattumise alale. Niimoodi on täiendavate punktide arv väiksem ning majanduslikult otstarbekam. Baaskaardil on täiendavalt valitud punktid tähistatud punase ringiga ( ∅ 5 mm). Punktid on nummerdatud LP01, LP02 jne. Täiendavaid tugipunkte on kavandatud ühtekokku 16. Juhul kui projekteeritud geodeetilise võrgu punktid paiknevad aerofotode sidumiseks sobivates kohtades, siis kasutatakse neid. 3.1.4 Geodeetiliste tugipunktide markeerimine Aeropildistamise läbiviimiseks peavad kasutatavad geodeetilsed tugipunktid olema looduses markeeritud
Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole välitöid), asukohatäpsus ja nähtuste valik, kaasajastamine (põhikaart uendab, praegu II uuendamine), reljeef (on/ei ole). 87. Mis on Eesti mullakaart? Mõõtkava: 1 : 10 000. Projektsioon: Lambert-EST. Formaat: DGN+ACCESS. Kaardilehtede jaotus - kokku 2045 lehte. EM: luua Eesti mullastiku geograafiline
2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas
annaabi.ee 
