Küllastamata rasvhapped (tahked) toatemp tahked, kõrge sulamis temp., loomsed lipiidid (või, searasv), palmitiinhape, teariinhape Küllastamata rasvhapped (vedelad) toatemp. Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, vajalik saada toiduga. Lipiidide klassifikatsioon: 1. lihtlipiidid koosneb baasalkoholist ja rasvhappe jäägist 2. liitlipiidid - 3. tsüklilised lipiidid kolestorool (lipiidisarnane tsükililne alkohol veeslahustuvus väike), leidub munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Kolestrool jaguneb: endogeenne kolestorool rakumembraani koostisosa, kõikdes inimorganismi kudedes eksogeenne kolestroool Kolestrool veres: Hea kolestorool HDL kolestorool Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid;
LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID tri(atsetüül)glütseriidid glütserofosfolipiidid kolesteriidid vahad sfingolipiidid fosfosfingosiidid glükosfingosiidid 1. L i h t l i p i i d i d (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. T r i g l ü t s e r i i d i d (= neutraalrasvad = rasvad) TG glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. Looduslikud triglütseriidid on enamasti segatriglütseriidid, s.t. nad sisaldavad 2 - 3 erinevat rasvhappejääki. Loomsed rasvad ja taimsed õlid on omakorda mitmesuguste segatriglütseriidide segud.
Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.), neid leidub organismi kõikides kudedes. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate, looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Jagunevad kaheks: tsütoplasmaatiline ja varurasv. Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes, nt triglütseriidid ja vahad. Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Näiteks: sfingolipiidid ja glütserofosfolipiidid. Kolesteriidid olemas on Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised
Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). Inimese jaoks eksisteerivad ka nn. asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. • Triglütseriidid (= neutraalrasvad = rasvad) TG – glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. • Organismis on triglütseriidid: tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; varu- ehk depoorasvana – reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll)
Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.
Mehhaaniline kaitse siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll moodustavad membraane ja mitselle Transport rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid 6 Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest triglütseriidid ja vahad. lahustuvad orgaanilistes solventides. Mida rohkem on lipiidis küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid. (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad
näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon metaboolse energia varu *termoregulatoorne funktsioon rasvkude tagab ermoisolatsiooni *mehhaaniline funktsioon rasvkude kaitseb siseorganeid *struktuurne funktsioon osalemine biomembraanides *transpordi funktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport *glükoproteiinide ankurdamine plasmamembraani 23. Lihtlipiidid Need lipiidid (triglütseriidid, vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhapete jääkidest. Triglütseriidid - Nad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvhapped esinevad lipiidides atsüüljääkidena, millele viitab üldnimetuse eesliide triatsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ja rasvad. (Rasv=triglütseriid ehk ,,rasv" hõlmab ainult seda osa lipiididest, mida nim triglütseriidideks (TG). Looduslikud TG-d on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhappejääki. Loomsed ja taimsed
annaabi.ee 
