Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2
(eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)
Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33
Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26-30% kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. ◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)
Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.. loodusvahad on estrite segud (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi
mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Inimorganismis on lipiidide alkoholideks: glütserool (kolmevalentne alkohol, baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides); sfingosiin (aminoalkohol, liitlipiidide baasalkoholiks); kolestrool (küllastumata tsükiline alkohol). Klassifikatsioon: · Lihtlipiidid-lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad · Liitlipiidid-liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid · Tsükilised lipiidid-tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid:
Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Inimkehas on kardiolipiinid (mitokondrite sisemembraani immuunmarkerid), plasmalogeenid(südamelihas, erütrotsüüdid). Sfingosiidid on lipiidid, mille baasalkoholiks on sfingosiin. Näiteks globosiidid, sfingomüeliinid(ajukoe hallolluse põhikomp). 25. Rasvas lahustuvad vitamiinid Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, ühtlasi on asendamatud mikrotoitained ja eksogeensed ained. Enamiks vitamiine saab inimene toiduga. Vajadusel suudab inimkeha mõnd vitamiini ka ise sünteesida, kui toidus on piisavalt vitamiini suudab organism ennast varustada. Rasvas lahustuvad vitamiinid on:
Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad- Vedelad, tahked rasvad ja vahad Vedelad: õlid, taimedel tavaliselt küllastumata rashvhapped, vedelas olekus, süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed 7 Tahked:loomsed rasvad-küllastatud rasvhapped, süsiniku aatomite vahel üksiksidemed Vahad:Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimel. nende lihtlipiidides on baasalkoholiks pikaahelaga ühealuseline alkohol(loomsetes vahades), loodusvahad on estrite segud. Hüdrofoobsed ja vesilahustumatud liitlipiidide e fosfolipiidid-rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, Üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmag. Multikomponentsed lipiidid. ERistatakse glütserofosfolipiide(baasalko. glütserool) ja sfingolipiide(baasalko. sfingosiin) Fosfolipiidid: Fosfolipiidid on ehituselt sarnased triglütseriididele, kuid
annaabi.ee 
