Arvan, et terror ei old õigustatud, kuna tegutseti justkui ajendatuna sellest, et kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Terror muutus suht. Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti. 5.Seadusandlikud kogud Pr-l rev. Ajal ja nende tegevus. Seadusandlik Kogu 1789-1791 in ja kod.õiguste dekl, munitsipaliteetide loom, terror vana korra vastu Rahvuskonvent rev.aegne rahvaesindus, parteiline koosseis. Esim. istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom, Seadusandlik Korpus 6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal? Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob
5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). 7)Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastvõtmise protsessis eristatakse 5 staadiumit: Seaduse algatamine – teatavate isikute, riigoarganite, organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbivaatama ja võtma seisukoha
Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastvõtmise protsessis eristatakse 5 staadiumit: Seaduse algatamine – teatavate isikute, riigoarganite, organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbivaatama ja võtma seisukoha
väga südamelähedane ning erilise tähendusega. "Inimeselt võib võtta kõik. Peal etema viimase vabaduse: valida igas elu olukorras oma suhtumine sellesse. Valida oma tee." 6. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sartre põhjendab oma väidet sellega, et pole olemas universaalset praktikat, mis lahendab kõik küsimused. Elus on olukordi, kus otsus tuleb avstu võta olenemata sellest, et eirnevad moraalid selles küsimuses üksteisele vastu käivad. Ja otsus on sel juhul imselt selline, mis ei lähtu ühestki kindlast moraaliteooriast, vaid inimese tundest ning eneseteadvusest. Kuna inimesed on kõik erinevad, siis subjektiivselt ei ole ju kindlalt seda, mis on halb ja mis on hea ning mis on õige ja mis on vale. Kõik sõltub inimesest endast, tema olemusest ning väärtustest ja maailmapildist. See, mis ühe jaoks on õige, võib teise jaoks olla
Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastvõtmise protsessis eristatakse 5 staadiumit: · Seaduse algatamine teatavate isikute, riigoarganite, organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbivaatama ja võtma seisukoha
Leemet räägib siis sellest kuidas pea kõik on surnud ja kedagi eriti vaatama minna ei ole, vanaisa on veidi löödud aga tema kangest nahast suurt hoolivust välja ei pigista ning koos lähevadki nad otseteed uusi lahinguid pidama ükskõik kellega kes teepeal ette sattub. Seega sai mahajäetud haohunnikust siiski matuselõkke, sest tagasitulnud külaelanikud hakkasid sääl oma hukkunid põletama. Sõda mis nad pidasid oli isemoodi sõda. Nad teadsid, et terve laia maailma avstu nad kaheksi ei saa, kuid mitte kunagi ei taganenud nad võitlusest ja võitlus käis tegelt vaid enda lõbu jaoks uue maailma vastu. Vaenlaste veri ja mustus kattis nende tervet keha ja varsti nägid nad välja nagu kollid kes surnust tõusnud selleks, et kimbutada uut maailma mis neist kuidagi lahti ei suutnud saada. Vanaisa ja Leemeti sõja harjumus ja sõja möire ’Põhja Konn on tagasi tulnud’oli varsti teada üle maa ja nähes vanaisa