seemne loksumist. • Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida toatemperatuuril. Väärtused • Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett. • Teise koha hõlmab õli. • Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15- 25% hinnalist avokaadoõli. • Avokaado õlirohkusest tuleneb ka selle vilja kõrge kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. • Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Tumenemine ja selle vältimine • Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. • Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. • Selle vältimiseks tuleks lahti lõigatud pinnale pritsida sidrunimahla. Kasutusala • Kõige lihtsam on on vilja süüa nii, kui lõikad ta pikkupidi
Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päevaga. Kui koor sõrmega ettevaatlikult vajutades veidi järele annab, on vili küps. Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) kuulutavad vilja üleküpsemist ja söömiskõlbmatuks muutumist. Sisaldus: Avokaadod on väga toitaineterikkad. Neis sisaldub 20 erinevat vitamiini ja mineraali. Avokaados on palju vitamiini K, foolhapet ehk vitamiine B10 ja B11, kaaliumi, vitamiini B5, vitamiini B6 ja vitamiini E. Väikses koguses magneesiumi, mangaani, vaske, rauda, tsinki, fosforit, vitamiine A, B1, B2 ja B3. Avokaados on keskmiselt 160 kalorit, 2 grammi proteiini ja 15 grammi kasulikke rasvu. Avokaado on kõrge rasvasisaldusega puuvili – 77% kaloritest tulebki sisalduvast rasvast. Seetõttu on tegu ühe rasvarikkama taimtoiduga. Avokaado on väga kiudaineterikas ja alandab ka kolesterooli.
1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Päevas. Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne.
Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g kartulikrõpse annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne.
Meie tarvitame mugulatest eelkõige sibulat, küüslauku, nuikapsast ja kartuleid. Nimeta 5 seent ja nende kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. 15 2.3 Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak Avokaado ehk pirnloorberi üheseemnelised marjad on õli- ja mahlarikkad. Maik meenutab kreeka pähklitega segatud koorevõid. Avokaados leidub rohkesti A, B ja C vitamiini, ent vähe suhkruid, seetõttu sobib ta dieetpuuviljaks suhkruhaigetele. Avokaadot peetakse kõige maitsvamaks salatipuuviljaks; seda süüakse värskelt, kooritult, ent ka pikuti pooleks lõigatult lusikaga, maitsestades sidruni, soola, pipra või sinepiga. NB: Avokaado pruunistub kokkupuutel õhuga kiiresti. Selle vältimiseks-aeglustamiseks võib
Rasvu saab inimene toiduainetes sisalduvatest rasvadest, toidu valmistamisel kasutatavatest rasvadest, katte- ja määrderasvadest. Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub: pähklites - kreeka pähklid, maapähklid; seemnetes - oliivid, päevalilleseemned, seesamiseemned; kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame?
annaabi.ee 
