Naatriumi näitajate suurenemine või vähenemine tekib vee ja soolade kaotuse tõttu. 12 Kaaliumi taseme tõus toimub shokiseisundi, koekahjustuse ,maksa puudulikkuse ning mõningate ravimite üledoseerimise tõttu. Kaaliumi näitajate alanemine võib olla tingitud neerukahjustustest,pikaaegse kõhulahtisuse, oksendamise puhul. Kaltsiumi hulk veres suureneb avitaminooside, luukoe defitsiidi, stressi, kroonilise depressiooni, mõningate ravimite tarvitamise ning kilpnäärme haiguste tagajärjel, Dvitamiini üleannustuse puhul Kaltsiumi taseme alanemine veres võib olla tingitud D vitamiini puudusest, pankreatiidi, magneesiumi puuduse korral Magneesium mängib tähtsat osa närvilihasaparaadi töös. Magneesiumi hulk suureneb organismis vale toitumise puhul ning selle suurenenud väljaviimise tõttu neerude poolt. Langeb kõhulahtisuse korral
tänapäeval laiemalt levinud. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid ja seetõttu on neid raskem avastada. Hüpovitaminoosid ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa, seetõttu avalduvad üldised kurnatuse nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminooside puhul esineb konkreetne haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" ehk selliste haiguste hulka, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus.Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beribeeri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma: 1) Toitumuslikud ehk primaarsed: tekivad kas vitamiinivaese toidu või näiteks
hulk; kõhulahtisuse korral vee kaotus, siis uriiniga läheb vähem vett välja. Kui juuakse rohkem, siis uriini väljutatakse rohkem, kuid kui samal ajal higistatakse, siis ei suurene uriini kogus. Kui süüakse soolast toitu, osmootne rõhk tõuseb, vesi jääb organismi, tekivad tursed. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni, magneesium, tsink, seleen jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad.- ise vaadata! Vitamiinide mõiste ja tähtsus. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja põhjused. Punkt 7 ise. Vitamiinid Vitamiinid on toitainete ja mineraalainete kõrval eraldi ainete rühmaks, mis on vajalikud ensüümide tekkeks, kudede koostises, ainevahetus protsesside toimumiseks. Elutähtsad ained. Vita-elu, amiin-valk. Vitamiinide avastajaks on pretendeerinud mitu arsti/teadlast, üheks olu Lunin, töötas Tartus lastearstina, 1880. Tema kirjutas: ,,lisaks valkudele, rasvadele,
organismi homöostaasi põhinäitaja. Osmootse rõhu säilitamisel on väga oluline osa neerudel, mille kaudu reguleeritakse vee ja mineraalainete väljutamist. Osmootne rõhk sõltub söödud toidu mineraalainete sisaldusest, joodud vedeliku kogusest ja jookide koostisest ka. Vee ja mineraalainete suhe on oluline organismi jaoks püsiva osmootse rõhu hoidmiseks. 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on lisaks toitainetele (valgud, rasvad, lipiidid) ja mineraalainetele organism talitluses hädavajalikud mikroained, mida organism kasutab oma organism hormoonide ensüümide kudede proteesiks ja normaalseks talitluseks. Vitamiinid avastati 20.saj 20ndetel aastatel, avastajaks loetakse avastajat nimega Funk. Termin oli kasutusel juba paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk). Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma
konktreetsed vitamiini (ja tema organism ei suuda teda sellega varustada). Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puhul skorbuut, vitamiin B1 puhul beri-beri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose tavaliselt kolme rühma: 1) alimentaarsed (toitumuslikud, primaarsed) – tekivad vitamiinivaese toidu puhul, alkoholismi korral (B- grupi vitamiinide avitaminooside tekivad tegelikult suhteliselt harva ja enamasti ongi nende põhjused alimentaarsed); 2) metaboolsed (sekundaarsed) – tulenevad vitamiinide metabolismi häiretest; 3) polüetioloogilised (polühüpo- ja avitaminoosid) – esinevad suhteliselt harva ja nende põhjuseks on mitme vitamiini samaaegne defitsiit. Hüpovitaminoosi – vitamiinide osalise (ajutise) defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid.
Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rekuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone
Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed! Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rakuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist D. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone.
annaabi.ee 
