1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist (hüpoteeside püstitamist, katsetamist, analüüsimist) · Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni · Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne Spiraalne õppekava · Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud
Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks. Foto Koolivorm 1988 Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid, aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus. Lugesin 12. oktoobri 2012 Õpetjate Lehest Lõuna prefektuuri noorsoopolitsei juht Marina Paddari mõtteid: ,,Kui ma mõtlen, millised on nende laste kodud, kes korduvalt
Omast kogemusest tean, et meie koolis suhtuti paremini õpetajatesse, kes pigem ei olnud niivõrd karmid ja nõudlikud ning kes oskasid oma ainet huvitavalt esitleda. Need pedagoogid oskasid läheneda huvitavatest külgedest ja kasutada erinevaid metoodikaid oma aine õpetamisel. Samas need õpetajad olid ka justkui sõbrad, ajasid niisama juttu ja suhtlesid ka muudel teemadel kui tema aine. Metoodika on iga õpetaja enda valik. Valikuid on selles vallas palju, nt loeng, probleemõpe, avastusõpe, kogemusõpe, rollimäng, grupitööd, diskussioon, praktika ...(1) Igale klassile sobivad erinevad õppemeetodid. Õpetaja peab õppetööle lähenema mitmekülgselt, et lastes huvi hoida, kuid samas ei tohi ka mingi kindla metoodikaga üle pingutada, kuna see võib tekitada vastupidise reaktsiooni õpilastes (huvi kadumine, tüdimus). Konkreetne näide on tuua oma kooliajast. Keemia õpetaja andis meile igasuguseid erinevaid aineid omavahel segada
õpitulemuste kontrolli, saab korraldada erisugustel viisidel ning jõuda ühesuguste lõpptulemusteni. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub lisaks veel ka nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppestrateegiad ja –meetodid uue õppematerjali edastamiseks- omandamiseks: Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): otsene õpetamine, jutustus (loeng-diskussioon/vestlus), suunatud avastusõpe, kooperatiivne õppimine (klassidiskussioon). Õpetamise abimeetodid/strateegiad: küsitlemine, õppetöö diferentseerimine Iseseisva töö meetodid 3. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné mudel kirjeldab õppetöö organiseerimist teema õpetamise ühikuna, mitte ajaliselt kindlaksmääratud tunnina. Praktikas on saanud kombeks nimetada ka nii defineeritud õppeühikut õppetunniks. 4
5) Õpitava teadvustamisele kaasaaitamine 6) Õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine 7) Ülekande ja üldistusvõime arendamine 5. Loetlege uue õppematerjali esitamiseks/õppimiseks kasutatavad põhilised metoodilised süsteemid/ õppestrateegiad. Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): 1) otsene õpetamine 2) jutustus, loeng-diskussioon/vestlus 3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid. 7. Millised on põhilised metoodilised lähenemised/metoodilised süsteemid õppetöö diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks?
väljakukkujad 74, 146 väljakutset pakkuv 73, 145 andekus 7–9, 12–13, 22–23, 27–28, 31, 56, 58, 94 andekuse mudelid 8–12 Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel 10 Müncheni mudel 10–11 Renzulli “kolme ringi mudel” 8 Renzulli-Mönksi mudel 9 ande maskeerimine 65 Aspergeri sündroom 65, 67 asünkroonne areng 64 170 Aineloend atributsioon 113 autonoomne õppija 29, 75 avatud ülesanded 29 avastusõpe, vt uurimuslik õpe avatus (avatus kogmusele), vt Big Five B baasteadmised 26–27, 37 Big Five ehk Suur Viisik 55–56 avatus 56, 57 ekstravertsus 56, 57 meelekindlus 56, 57 neurootilisus 55, 57 sotsiaalsus 56, 57 D divergentne mõtlemine 33 düsgraafia 21, 68 düsleksia 21, 68 E edukas intelligentsus 22 eesmärk 23, 32, 45 egoeesmärk 46
annaabi.ee 
