Auditeerimise seiskohalt majandustehingutest tulenevalt andmevoogusid mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on väga töömahukas ja audiitor peab hindama millistes olulistes riskivaldkondades seda teha. Edukamad ettevõtted on selle töö sageli eelnevalt teinud. Kui audiitorettevõte avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi tuleb tal sellest juhtkonda informeerida ( kirjalikult), et see saaks puudused koheselt kõrvaldada. 3. Avastamisrisk - risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. See on ainus riskivaldkond mida audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada. Mida olulisemaks hindab audiitor kahte esimest riski, seda suurem on ka avastamisrisk ning seega tuleb audiitoril riski vähendamiseks põhjalikumalt korraldada auditeerimine. 4. Auditeerimisrisk e. Kogurisk mis kujuneb nimetatud osariskide koosmõjust.
Sõnastik 73. IT audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid IT audit- ülevaade ja hinnang ettevõttele. Eesmärk- hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte huvidele. Hinnata süsteemide korralduse kvaliteeti. Maht- infosüsteemi maht sõltub ülesandest. Audiitor- valida, kes on sõltumatu auditeeritavast rakendusest, jälgib head tava ja reegleid. Riskid- tegevusrisk IS toimimisel ja arendamisel. Avastamisrisk ehk autor ei avasta olulisi vigu. 74. Planeerimine, korraldus Planeerimine- määratletakse kriitilised valdkonnad, töö õiges järjekorras, raportid, tähtajad. Korraldus- eelläbirääkimised, auditeerimislepingu sõlmimine, auditi planeerimine, olukorra dokumenteerimine, hinnang ja raportid. 75. Organisatsioonid, sertifitseerimine Organisatsioonid- ISACA ehk infosüsteemide audiitorite ühendus.
vastavate dokumentidega alates majandustehingu toimumisest kuni nende kandmiseni pearaamatusse). Kui audiitor avastab arvestuse või sisekontrolli süsteemis olulisi puudusi, peab ta sellest asjakohasel viisil informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav on, et sellised tähelepanekud fikseeritaks kirjalikult ja valida õige juhtimistasand kelle need edastatakse. III. Avastamisrisk audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitor suudab vahetult mõjutada vaid avastamisriski IV. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujuneb mainitud osariskide koosmõju tulemusena. Mida kõrgemaks audiitor hindab tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta sooritama, et läbi avastamisriski vähendada eelnimetatuid. Auditeerimise tõendusmaterjalid
lõpptulemuseks on kajastamine pearaamatus. Infovoog aitab audiitoril tundma õppida ettevõtte tegevust, andmesüsteemi, arvestuspõhimõtteid jm taolist. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi, peaks ta sellest kohe informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada. Eelistatud on kirjalik informeerimine. Edastada tuleb õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomu tõttu olulisi vigu. Audiitor saab otseselt mõjutada vaid avastamisriski. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujutab endast eelnevate riskide koosmõju. Mida kõrgemaks hindab audiitor tegevus- ja sisekontrolliriski, seda mahukamaks ja põhjalikumaks kujuneb auditeerimine, et alandada kogurisk vastuvõetavale tasemele.
arvestussüsteemi ning hinnates infovoogusid kriitiliselt saab anda hinnangu sisekontrollisüsteemile. Kui audiitorettevõtja avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis arvestusi või puudusi peab ta klienti koheselt informeerima, et juhtkond saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Tehtud tähelepanekud tuleks esitada kirjalikult ja edastada need vastavale juhtimistasandile. Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski.
Kuid siiski tuleb suhtuda kriitiliselt ka suhteliselt efektiivesesse sisekontrolli, sest auditi lõpptulemuse eest vastutab ikkagi audiitor. Kui audiitor leiab, et arvestuses ja sisekontrollisüsteemis on olulisi puudusi, peab ta sellest koheselt juhtkonda informeerima, et see rakendaks ajalikud abinõud, pöördumine peaks olema kirjalik, ja suunatud õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk mis seisneb selles, et kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu ei avasta audiitor olulisi vigu. See on ainuke risk, mida audiitor ise otseselt saab mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena. Mõisted 12.11.2010 Audiitor vandeaudiitor.
käistletakse infovoogudena majandustehingutest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamisel õpib audiitor tundma etttevõtte arvestussüsteemi ja analüüsides neid kriitiliselt saab hinnata sisekontrolli tõhusust. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi peab ta sellest koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomude tõttu olulisi vigu. Audiitor saab ise mõjutada vahetult ainult avastamisriski. Auditeerimise kogurisk – mis kujuneb eelnimetatud osariskide koosmõju tulemusel. Mida kõrgemaks hindam audiitor tegevusriski ja sisekontrolliriski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta ise sooritama et kogurisk võimalikult madalaks viia. Kui audiitor avastab auditeerimise
annaabi.ee 
