Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"avaratel" - 15 õppematerjali

Jupiter
13
ppt

Jupiter

vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat ­ Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ­ avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid

Füüsika → Füüsika
66 allalaadimist
Bioloogia olümpiaad
1
docx

Bioloogia olümpiaad

Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel. Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.) Viud munevad kõik aprillis. Olenevalt saagi rohkusest on pesas kas kolm-neli muna või kõigest üks-kaks. Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva. Enamasti otsib hiireviu saaki avaratel rohuväljadel ja viljapõlduldel vahest ka metsas. Hiireviu sööb harilikult pisiimetajaid (hiired jne.), ei ütle ära ka konnadest ja roomajatest, võib süüa ka teite lindude poegi. Esimesed noorlinnud tõusevad lendu jaanipäeva paiku, esimesed õhuretked on elulise tähtsusega, sest õpitakse vältima elektriliine jne. Hiireviud lahkuvad talveks vahemikus septembrist novembrini, Eesti hiireviud lahkuvad põhiliselt Kesk- Euroopasse.

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Jupiter
13
ppt

Jupiter

vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat ­ Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ­ avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid

Astronoomia → Planeetide geoloogia
4 allalaadimist
Saksamaa
8
ppt

Saksamaa

tankid ning maailm kartis, et puhkeb järjekordne sõda. Pidades silmas algset väljanägemist, seisavad turismimagneti ees praegugi valvurid. Muuseumist leiate lugusid põgenikest (nii neist, kelle ettevõtmine õnnestus, kui ka neist, Berliini loomaaed Saksamaa vanim loomaaed asutati 1844. aastal ning see võtab enda alla üsna suure osa Tiergarteni pargist. Loomaaed on koduks enam kui 15 000 loomale, nende hulgas hiidpandadele. Paljud loomad elavad avaratel looduslikel maa-aladel, ent mitte kõik. Siin saab näha ka Euroopa kõige moodsamat linnumaja, kus pesitseb üle 550 liigi. Linnumajaga külgnevas akvaariumis, mis lisandus 1913. aastal, eksponeeritakse kalu, amfiibe,

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Jupiter
16
pptx

Jupiter

massini Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri sisemuses Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas Tuuled Jupiteril liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks ,tumedaid vöödeks Liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt Jupiteri tuuled liiguvad suures osas tänu sisemisele kuumusele mitte Päikeselt saadud energia tõttu nagu Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Jupiter
3
doc

Jupiter

Oodati, et Jupiteri atmosfäär sisaldab umbes kaks korda enam hapnikku (kombineerudes rohke vesinikuga moodustab vee) kui Päike. Kuid nüüd ilmnes, et tegelik kontsentratsioon on palju väiksem kui Päikesel. Samuti üllatav oli kõrge temperatuur ja tihedus ülemistes atmosfääri osades. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Andmed

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Jupiter
8
doc

Jupiter.

Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. [1]Planeetide võrdlus andmeid: Planeet: Läbimõõt(km): Mass: Tiirlemisperiood: (kuu suhtes) Maa:Kuu 3473 1,00 27,32 Jupiter 3640 1,21 1,77

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Jupiter
20
docx

Jupiter

Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vööndideks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Jupiter asub Päikesest 5 korda

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
3 allalaadimist
Kollane värvus
11
docx

Kollane värvus

ebameeldiva sapivärvi tulemuse. Kasutatult toonitava värvina madalama tonaalsusega dekoratiivses kombinatsioonis võib kollasel alati olla suurepärane esiletõstev efekt. Suurte pindadega tuleb aga olla ettevaatlik, kuna väikestes ruumides võib see mõjuda pealetükkivalt. Siseruumis mõjub kollane lõbusa ja päikesepaistelisena. Heledad kollased laed muudavad toa visuaalselt kõrgemaks ja avaramaks. Põrandavärvina on kollane liialt kerge ning põhjustab ebakindlust. Puhas kollane on avaratel pindadel liiga ere ja pealetükkiv, küllastunud kriiskavkollasena väsitab ja tugevdab müraaistingut. Avarad küllastunud pinnad võivad kergesti ärritust tekitada, seetõttu on soovitav kollast valgega helendada. Mahekollane täidab ruumi sooja päikeselise paistusega, loob avarust, annab vabadusetunde ja hajutab süngeid mõtteid. Helekollane lagi kumab soojalt ning tundub kerge ja kohev. Samas on see hea taust suhtlemiseks

Kultuur-Kunst → Disain
13 allalaadimist
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat. SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on arvatavasti kusagil 20,000 K. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd.Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
Ettevõtte tutvustus
20
docx

Ettevõtte tutvustus

kaubavalikut avaraimatel pindadel. Meie arvates on ettevõtte missioon hästi sõnastatud, tuues ära ettevõtte erinevaid sihte. Kahjuks ei ole missioon meeldejääv, mida põhjustab liiga suur sõnade hulk. Meie pakuks omalt poolt ettevõtte missiooniks natukene teise sõnastusega lause. Meie variant: Missiooniks on pakkuda kliendile kiiret ja asjalikku teenindust usaldusväärses ning sõbralikus keskkonnas, kaasates ka suurt kaubavalikut avaratel müügipindadel. Ettevõtte visiooniks on olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda selleks. Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemisel. Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas. Teooria kohaselt peab visioon sisaldama ettevõtte jaoks tähtsaid küsimusi, olema pingutust nõudev kuid realistlik, võimalikult hästi mõõdetav ning sisaldama mis ajaks soovitakse tulemusele jõuda. Kahjuks puudub ettevõtte visioonis

Majandus → Majandus
49 allalaadimist
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on

Füüsika → Füüsika
153 allalaadimist
Päikesesüsteem
34
doc

Päikesesüsteem

Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. (Allikad 4, 5, 8, 10) Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldavad need väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma. (Allikad 4, 5, 8, 10) Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

kaanekumerustel kõrgust nautida. Katla kõrgemas ja järsumas osas on kõrgeim tipp Omu 2505 meetrit, meie vallutus algas keskmisest osast. Panime käpa peale Batrana tipule, 2181 m., et siis piki kaaneäärt võtta Goltii Tapului ja Strungile Mari harjandikud. Juba nende nimede kõla kostab maagiliselt, seda tavareaalsusest erinevam oli maastik `seal üleval`- hallikasvalgetes pilvetupsudes kõndisime mööda ühegi põõsa- puuta avaratel seljandikel, seljataha jätsime Omu tumehallid kaljukontuurid, jalge all sinakashalli lõikeheinaga lagendik, vaikus ja tuule kerge vihin kõrvus; Vennaskond Mordori poole teel! Kuues tõdemus matkal- pilves kõndimine on märg tegevus! Strunga kurult pöördusime õhtupäikese kiirtes tagasi laagri poole. Enri oli kiirmarsil ette tõtanud, tundsime

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun