stuudiokontserdil Neeme Järvi juhatusel. "Hümnid virmalistele" NYYD 2011 tellimusteos, esitas Britten Sinfonia, dirigent James MacMillan Kõrvitsa loomingus on tasakaalus tunded (emotsionaalsus) ja tehnika (ratsionaalsus). Suurimad mõjutajad: varases loomingus Toru Takemitsu (värviküllane, kõlatundlik, vaimne, hingestatud tasakaal). Hiljem Gija Kantseli (põimib rahvalaulu ja avangardseid võtteid) ning Sibelius (koondab erinevaid muusikavoole). Muusikas oluline helilooja jaoks: emotsionaalne laeng! Seetõttu kuulab palju pop ja rokkmuusikat emotsioon on vahetum, siiram. Ammutab ideid popmuusikast. Viimasel ajal tähtis ka elutarkus siit huvi rahvamuusika vastu. Pealkiri! Võti teose juurde. (Allikas: Eesti Muusika Infokeskus; M.Mölder "Tõnu Kõrvits: tuulde laulmas")
Modernism - 19.saj lõpp - 20. saj. I pool Väga laiahaardeline liikumine, mis hõlmab 20.saj I poole kõiki avangardseid isme. Kuigi mõned modernsed ismid ei pruugi olla väga sarnased, oli kõiki ühine joon akademismist lahti ütlemine ja eksperimenteeriva kunsti eelistamine. Samuti otsisid kõik -ismid vastust kunsti ja inimkogemuse olemust puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele. *eksperimentaalne, radikaalne, alateadvuslik Funktsionalism Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega
lamekatuseid. See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.- 30ndail eri maades ise nimesid, ka erinevad arhitektid ja arhitektide rühmitused andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi
sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse modernismile ka kirjanduslooliselt, määratledes voolu algusajaks umbes 1910. aastat (mil tekkis futurism) või 1890. aastat (mil tekkis sümbolism), kuid ühisel meelel ollakse lõpp-piiris Teine maailmasõda. Nagu ei olda
1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid.
Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi tegevuspaikade illusionismi. Ka publik hakkas ootama ebakonventsionaalset kujutust laval. 20ndatel kasutati laialdaselt uudset tehnikat: valgustus, elektri vaba levik ja võimalused. Filmi mõjul hakkasid näitlekirjanikud kirjutama lühemate stseenide ja vähema dialoogiga näidendeid.
annaabi.ee 
