kogu tervikule: pöördutakse isikuliselt sinu poole, luuakse sotsiaalne side, mis leiab kohe kinnitust kui sihtgrupi isik on kahtlev või tal on arvamus... teadmine oma seisukohast (pelglik) Sõnal: "et" ei hakka peatuma, kuna tegemist on lihtsalt sidesõnaga mis annab tekstile parema ladususe ja on ka selles kontekstis neutraalne. Sõna: "seiklus" Samuti oskuslikult valitud sõna, mis on jätkuks avangardile ja moogustab sellega esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: "tegusus" " või nt. " tegevus " mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: "seiklus" Sõnad: "tegusus" ja " tegevus" oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav. Pealegi oleksid ka muutnud sihtgrupi manipulatsiooni mehhanisme piisavalt
maalikunstniku Raffael Santi näojoontega. On ilmne, et Dalí peab kunstnikuametit oma kutsumuseks ja on endale seadnud suured eesmärgid. Loomulikult soovib noor koolipoiss saada sama kuulsaks ja meisterlikuks nagu Raffael ega häbene oma auahnust. (Weyers, 2006) 3. ÜLIÕPILASAASTAD 3.1. Koolielu Madridis 1922. aastal, pärast gümnaasiumi lõpetamist asus Dalí elama Madridis. Seal elas ta kõrgklassi tudengite ühiselamus, mida peeti moodsaks Euroopa avangardile igati vastavaks. Hästi varustatud raamatukogu pakkus tudengitele võimalust põhjalikult tutvuda kujutava kunsti suundadega. Mitmed kuulsused nagu näiteks füüsik Albert Einstein, kirjanik H. G. Wells ja helilooja Igor Stravinski, pidasid ühiselamus loenguid või esitasid oma teoseid. Õppima asus Salvador Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe. Ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata 19. sajandi inglise esteete. Vaevalt
aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi – kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. Mark Rothko (1903 - 1970): Oranž ja kollane (1956) ● ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse – tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega – filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik
aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana
aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana
Hiljem saadi aru, et see pole tulevik. Uuel sajandil toimuks nagu taaslähenemise traditsiooniga. Kui see oli varem sümbolistlik kultuur, siis nüüd on see pigem pärimuskultuur, mille vastu Krull hakkab huvi tundma. 2004 Meeter ja Demeeter - Eepos. Folkloori kasutab, aga ei kasuta Eesti pärimust, nt indiaani pärimust. Ei saa öelad, et folkloorne huvi ja rõhutatud traditsioonilisus kõigis luulekogudes avalduks. Seal on mingisugune õõnestav või avangardile viitav jõud mängus. Kokkupuutepinnad tulevad uuel ja paremal viisil välja. 2009 Neli korda neli - pealtnäha kas just päris normaalsed, aga peaaegu traditsiooni sobituvad luulekogud (Veel ju vist ka) iseloomulik, et Krull võtab luuletamist kui projektitööd. Ta luuletamine on projekt. Neli korda neli väljamõõdetud luulekogu. 2012 Veel ju vist - võtab kolm näiliselt tähenduseta sõna ja sellest kirjutab luulekogu. Võtame üksiku teksti kui kontekst ei tea, siis meeleoluüldistus.
annaabi.ee 
