ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavst mu Roomas Peetri kirikus keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks. Nime Suur ei saanud ma mitte oma suure riigi, vaid pika kasvu tõttu. Olen 190cm pikk, mis teeb mu enda vanuste meeste seas üsnagi pikaks. Kokkuvõttes arvan, et olen riigivalitsemises teinud head ning edukat tööd. Ma naudin seda mida teen ning loodan, et seda märkab ka minu rahvas
kõik eeldused väljapaistva suurteose loomiseks. Kuna Tartus oli vähe väljavaateid oma eesmärkide teostamiseks, siis reisis Tobias 1908.a. alul välismaale, et tutvuda seal uuema muusikaga ning ühtlasi leida avaramaid tegutsemisvõimalusi. Kõigepealt peatus ta mõnda aega Pariisis, seejärel mitmel pool Saksamaal, pikemalt kuurortlinnakeses Eichwaldis, kus töötas pingsalt oratooriumi Joonase lähetamine kallal. Samal ajal otsis Tobias võimalusi teose ettekandmiseks. Selleks avaneski võimalus Leipzigis, kuhu ta asus 1908.a. lõpus ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber seoses katkendite esitamisega "Estonia" teatrimaja avamisel 1913.a. augustis ja oma autorikontserdil Berliinis 1914.a. jaanuaris. Joonase lähetamise partituur jäi seisma, sest oli näha, et selle vastu ei ilmutatud kõige vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise
KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja
Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb. Prits tahtis nüüd Miinale kätte maksta, sest ta tüdrukut endale polnud saanud. Tal avaneski selleks võimalus. Ühel päeval, kus Miinat mõisas julmalt karistati pilkas ja irvitas ta Miina üle, et vaata kui loll too oli, et talle mehele ei tulnud ning kuhu nüüd jõudnud on. Prits ei sallinud Võllamäe Päärna esiteks selle pärast, et ta Miina peigmees oli ja teiseks selle pärast, et Päärn teotööd tehes ta sõnu eriti tõsiselt ei võtnud ja teda ei kartnud. Prits oleks igal võimalusel Päärna peale kaevanud ning ta tegi kõik
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik,
Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb. Prits tahtis nüüd Miinale kätte maksta, sest ta tüdrukut endale polnud saanud. Tal avaneski selleks võimalus. Ühel päeval, kus Miinat mõisas julmalt karistati pilkas ja irvitas ta Miina üle, et vaata kui loll too oli, et talle mehele ei tulnud ning kuhu nüüd jõudnud on. Prits ei sallinud Võllamäe Päärna esiteks selle pärast, et ta Miina peigmees oli ja teiseks selle pärast, et Päärn teotööd tehes ta sõnu eriti tõsiselt ei võtnud ja teda ei kartnud. Prits oleks igal võimalusel Päärna peale kaevanud ning ta tegi kõik
lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava lähtuvalt keskonnast ja selle vajadustest. See aasta tahtsin minna ehtsasse maaturismi tallu, et õppida rohkem tundma maaelu ja sellega seotud igapäeva toimetusi. Kuna ettevõte pakkus mulle ka talus ööbimise võimalus avaneski mul võimalus saada tunda igapäeva taluelu. 1.Ettevõte 1.1 Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Haanjamehe Talu 3 Aadress: Haanjamehe talu asub Võrumaal Haanja vallas Vakari külas Vällamäe ja Häälimäe vahel. Telefon: Taluperenaine Liina 5023103, Mobiil: 372 53 461 606 Broneerimine: 372 78 66 000 Info: 372 50 45 745 Omandivorm: OÜ Pintman Grupp
II maailmasõja-aegsete lõhkekehade peamiste levikupiirkondade väljaselgitamise kohta viidi läbi intervjuu demineerijaga. Lõhkekehade lühitutvust esitada oli, aga raskem, kuna peaaegu kogu materjal, oli inglise keeles. Eesti keelset materjali oli väga vähe. Lõhkekehadega tutvumise käigus selgus ka, millised lahinguomadused olid Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaaegsetel lõhkekehadel, näiteks käsigranaatidel. Uurimistöö käigus avaneski rohkem võimalusi põhjalikumaks tutvumiseks just käsigranaatidega ja maamiinidega. Olulisemaks pean just käsigranaatide teemat. Saksa sellealase lahingumoona nomenklatuur oli suurem. Nõukogude Liidu moon oli vast lihtsama ehitusega, kuid oma ülesande täitis. Näitena tõin, et Saksa käsigranaadid tuli visata kohe pärast nöörist tõmbamist, Nõukogude UZRG ja Kovesnikovi sütikuga granaate sai pärast splindi äratõmbamist käes hoida ja valida sobivamat viskemomenti
3.4 Kurgja-Linnutaja Carl Robert jakobson oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Aastal 1872 tuli CRJ Vändrasse venna asemele vallakirjutajaks, ent ametniku üksluised talitused ei pakkunud tema ammendamatule energiale täit rahuldust. Ta unistas väiksema talukoha ostmisest, kus suvel saaks põllumehena, talvel kirjamehena töötada ja mis tagaks hädavajaliku majandusliku kindlustatuse. 1873. aasta lõpus avaneski tal soodne võimalus: Uue-Vändra vallas Kurgjal tuli müügile Kurga-Tõnise talu. Ostu-müügi eelleping CRJ ja J. Lubergi vahel sõlmiti 16.jaanuaril 1874. Selle järgi oli talu suurus 228 vakamaad ja 17 kappa ( ligikaudu 85 ha), hind 5000 rubla. Lepingu järgi pidi talul olema 70 vakamaad põldu ja ostja pidi saama müüja käest 12 aastat järjest igal aastal tasuta 16 sülda puid. Talu anti CRJ-ile üle 1874.aasta jüripäeval.
Ta mõistis, kui palju pidi mileedi teadma õukonna intriigidest, et ta võis kõigele jälile saada. Kahtlemata sai ta oma teated tänu kardinalile. Kuid kogu selle asja juures taipas dArtagnan tõelise rõõmuga, et kuningannal oli õnnestunud avastada vangla, kus vaene proua Bonacieux lunastas oma ohvrimeelsust, ja et kuninganna oli ta sealt päästnud. See selgitas kirja saamise noorelt naiselt ja tema viirastusliku läbisõidu Chaillot' teed kaudu. Nagu Athos oli ennustanud, avaneski nüüd võimalus proua Bonacieux üles leida, sest ükski klooster polnud vallutamatu. See mõte lepitas dArtagnani lõplikult. Ta pöördus haavatu poole, kes jälgis rahutult ta ilmet, ja ulatas talle käsivarre. «Lähme,» ütles ta, «ma ei taha sind niiviisi maha jätta. Toetu minule ja pöördume tagasi laagrisse.» «Jah,» ütles haavatu, kes vaevalt suutis uskuda sellist suuremeelsust, «aga kas mitte selleks, et mind, üles puua lasta?» 442
annaabi.ee 
