(Vt 6 Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’) 4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. 5. Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides 6. KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. (Vt. Moodle ‘Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses’) 8. POSKOLONIALISLIK TEOORIA Keskendub kirjandustekstide analüüsile
minevikust tänapäeva, vaid traditsioon saab toimida vaid siis, kui on olemas ka vastupidine suund - tänapäevast minevikku. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte niivõrd nähtuse muutumatust, kuivõrd nähtuse püsimist. Ent püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub. Elu muutub kõigis oma avaldusvormides ja seda pidevalt. Ja kui muutub elu, peab muutuma ka rahvaluule või -- rahvaluule kaotab oma otstarbe ja kaob. Seega, traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.2. Pärimusrühm Küsimus, mis on traditsioon, tingib ühtlasi küsimuse, kelle traditsioon - see on küsimus pärimusrühmast. Ilma pärimusrühmata rahvaluulest rääkida ei saa. Kuid
vastased loosungid, kriitika ja avaliku arvamuse eiramine viisid sagedase mõistmatuseni, kohati vastuseisu ja eitamiseni. Futuristid pidasid vägivalda ja sõda kaheks kiiremaks teeks muudatuste läbiviimiseks. Ekspressionism levis saksa ja Austria-Ungari kultuuriruumis. Ekspressionism pole nii kindlapiiriline kui futurism, sest kspressionistidel pole manifesti ja selgelt väljendatud tegevusprogrammi. Oma avaldusvormides on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis 1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist
elektrooniliselt töödeldud (värvid, moonutused, pealetrükid jmt), arvutiga tehtud (sünteesitud pildid), alati ekraaniformaadis 3. Videoinstallatsioonide, videoskulptuuride ja videokeskkondade loomiseks kasutatakse üht või mitut monitori, mis asetatakse külili, kaldu või otse, seatakse kõikvõimalike esemete kõrvale. Mängitakse üht või mitut kassetti. 4. Computer Art on arvutil valminud looming kõigis võimalikes avaldusvormides, satelliitkommunikatsioonist konseptuaalsete töödeni 5. Copy art kasutatakse koopiamasinaid, teleülekannet, videolaserit jm KUNSTNIKUD Nam June Paik (1932), korealane, ja Wolf Vostell (1932) tegid 1963. a esimesed pildimoonutused, pannes katoodtoru juurde magneti. Paik kasutas oma esimeses teoses 13 monitori, millele kuvas samu kujutisi. Paik konstrueeris esimese pildija helisüntesaatori ning tegi algust erinevatest allikatest pärinevate helide ja piltide
kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist.
tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. Võimu ühiskonnas on näha nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. POSKOLONIALISLIK TEOORIA: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud