Genotüübi ehk genoomi moodustavad kõik raku geenid, mis kanduvad ühest põlvkonnast teise. Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse
20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse
mõjub antibakteriaalselt soolehaigusi tekitavatele bakteritele. 19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus − mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus − on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda..3Kombinatiivne muutlikkus − muutused genotüübis, kus geneetiline
on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda
Ring - female; Ruut - male; Eri värv - kindel tunnus; Rooma numbrid - põlvkonnad; Araabia - üksikisikud plvkonna sees; Dominantne - pärandub mööda vertikaali; Retsessiivne - mööda horisontaali. 28. Millised tunnused päranduvad mööda vertikaali ja millised mööda horisontaali? Vaata eelmise lpp. 29. Mis on domineerimise ja ko- ja semidomineerimise ning intermediaarsuse vahe? Domineerimine - tunnuse määrab ära ainult üks alleelidest, teine alleel jääb hübriidil avaldumata ehk varjatuks. Näide: tunnuseks on õie värvus: üks alleel määrab punase, teine valge värvuse ja heterosügoodil tulevad punased lehed. Intermediaarsus - alleelid on oma fenotüüpi kujundava toime poolest võrdväärse tugevusega ja seetõttu mõjutavad tunnuse kujunemist võrdselt. Näide: punase õiega taime (homosügoodi) ristamisel valge õiega taimega (homosügoodiga) on järglased kõik roosa õiega.
Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1. Modifikatsiooniline avaldub keskkonna tegurite toimel fenotüübis. Mikroobides tekkinud muutused, mis jäävad avaldumata, nimetatakse modifikatsiooniks. Sellised muutused leiavad aset mikroorganismide fenotüübis, genotüüp jääb aga muutumata. Siia alla kuuluvad pesade ravimitundlikkus, nõudlus kasvubakteritele jne. Toimuvatest biokeemilis-füüsilis muutustest võiks märkida ensüümide sünteesi... . Fenotüübis toimuvad muutused on seotud geenide regulatsiooniga. Nt Eschericia coli. On suuteline sünteesima laktaasi vaid siis, kui keskkonnas esineb laktoos
Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1. Modifikatsiooniline avaldub keskkonna tegurite toimel fenotüübis. Mikroobides tekkinud muutused, mis jäävad avaldumata, nimetatakse modifikatsiooniks. Sellised muutused leiavad aset mikroorganismide fenotüübis, genotüüp jääb aga muutumata. Siia alla kuuluvad pesade ravimitundlikkus, nõudlus kasvubakteritele jne. Toimuvatest biokeemilis-füüsilis muutustest võiks märkida ensüümide sünteesi... . Fenotüübis toimuvad muutused on seotud geenide regulatsiooniga. Nt Eschericia coli. On suuteline sünteesima laktaasi vaid siis, kui keskkonnas esineb laktoos
kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu. Peenravaiba all tekib sageli anaeroobne keskkond, millega kaasneb mikrofloora muutumine juurtepiirkonnas ning sedakaudu ka mulla roiskumine. Peenravaip põhjustab vee kondenseerumist multši ja kasvupinnase vahel, mistõttu mitmeaastastel taimedel (eelkõige puittaimedel) areneb pindmine juurestik. Peenravaip takistab väetiste viimist kasvupinnasesse. Avaldumata jääb multši pinnastparandav mõju, kuna humifitseerunud multšimass ei saa seguneda kasvupinnasega. Eeltoodud põhjustel eemaldatakse varem paigaldatud peenravaip sageli istutusalalt. Umbrohujuurtega läbikasvanud peenravaiba kättesaamine ning selle all olnud kasvupinnase korrastamine on aga tülikas 96 ja aeganõudev töö
annaabi.ee 
