EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine.
Iseseisev töö 1. Millal alustas praegune Riigikogu koosseis oma tööd? 1. Märtsil 2015 oli valitud kodanike poolt ja 30. Märtsil 2015 toimus esimene avaistung. 2. Kes kuuluvad selle Riigikogu koosseisu juhatusse? Eiki Nestor, Enn Eesmaa, Hanno Pevkur 3. Millisel fraktsioonil on kõige rohkem kohti Riigikogus? Eesti Reformierakonna fraktsioonil. 4. Millisel fraktsioonil on kõige vähem kohti Riigikogus? Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil. 5. Nimeta praeguse Riigikogu saadikud, kes on valitud Sinu valimisringkonnast. Yoko Alender, Marko Mihkelson, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Taavi Rõivas,
Riigi institutsionaliseerimine 5.–7. IV 1919 Asutava Kogu valimised (120 kohta) Vasakpoolsed Tööerakond 30 Esseerid 7 Sotsiaaldemokraadid 41 KOKKU 78 Keskmised Rahvaerakond 25 Kristlik Rahvaerakond 5 KOKKU 30 Parempoolsed Maaliit 8 KOKKU 8 Rahvuslikud Baltisakslased 3 Venelased 1 KOKKU 4 23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse
suureks. Tulemust põhjendati osalt ka sellega, et suurem osa Lõuna- Euroopa riikidest olid eestlaste väljarände sihiks muuhulgas näiteks Eesti talupoegi hääletas Tõnissoni Rahvaerakonda, mitte aga tegelikke Rootsi ja Suurbritannia. Põhja-Amcerikas elavad eestlased organiseerusid näiteks New Yorgis, asutades 1922. aastal Eesti Seltsi “Edu“, millest võrsusid Eesti Asutava Kogu avaistung Tallinnas Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919. Uue riigi esimeseks tööks muusikaklubi sai põhiseaduse ja New koostamine. Seda kokkuYorgi panev Eesti Asutav Klubi. 1920. Kogu valiti 1919.ja 1930.
talupoja sissetulekust. Opositsiooni valmistab ette valgustusideede levik vabadust ja võrdsust nõudvad loosungid. Aidatakse Inglise kolooniaid Ameerikas Iseseisvussõjas Inglismaa vastu ja tehakse sellega suuri kulutusi. REVOLUTSIOONI ALGUS Uute maksude kehtestamiseks vaimulikele ja aadlikutele otsustatakse kokku kutsuda generaalstaadid, mis ei ole käinud koos alates 1614. aastast. 5. mai 1789 Generaalstaatide avaistung Versailles. Kohe alguses tekib küsimus generaalstaatide töö põhimõtetest. Esimene ja teine seisus sisenevad peauksest, kolmas seisus kõrvalustest. Kuninga tulles tõusevad esimene ja teine seisus püsti ja võtavad mütsid peast, mida kolmas seisus ei tee. Kuninga kõnet kuulatakse tõrksalt. Tekivad erimeelsused hääletamise korra üle kolmas seisus nõuab, et esimesel ja teisel seisusel oleks kummalgi
" (Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïllonettes!) See Mirabeau' ajalooline lause on oma mõtteselguselt 21 võrreldav Heinz Valgu lausega meie laulva revolutsiooni päevilt: ,,Ükskord me võidame niikuinii!" Generaalstaatide avaistung 5. mail 1789 J. L David ,,Pallimängusaali vanne" Mirabeau lausumas oma kuulsat lauset Mirabeau' surm 2. aprillil 1792 oli kõigile sokk. Suurmehe süda ei pidanud suurele koormusele vastu. Tänav, kus oli tema kodu, nimetati ümber Mirabeau' tänavaks. Vast valminud Sainte-Geneviève'i kirik muudeti suurmeeste matmispaigaks Panteoniks! Selle
28. novembril 1918. a algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal 1919. a aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks Asutava Kogu valimised. Valimised korraldati Asutava Kogu valimise seaduse alusel, mille oli vastu võtnud Maanõukogu 24. novembril 1918. Asutav Kogu oli Eestis esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus. Valimised ise toimusid proportsionaalsuse põhimõttel üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajase hääletamisega. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919. Probleemiks oli aga see, et puudus seadus, mis oleks sätestanud Asutava Kogu pädevuse ja tema suhted teiste riigiorganitega. Arvestada tuli ka sellega, et just Asutava Kogu peaülesandeks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine. Nii moodustaski Asutav Kogu oma teisel tööpäeval, 24. aprillil 1919, ajutise põhiseaduse eelnõu koostamiseks komisjoni. Juba eelnevalt oli Maanõukogu esimees moodustanud eelkomisjoni, kelle ülesanne
Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920.
olemisest ja otsustamisest. 11. nov 1918. aastal kogunes uuesti Ajutine Valitsus ning 12 nov moodustas Maanõukogu Vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. nov algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal toimus samuti riigiõiguslikult väga oluline sündmus: aprill 1919. a. toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks. Asutava kogu valimised Asutava Kogu seaduse alusel, mis võeti vastu novembris. Valimised polnud proportsionaalsuse põhimõttel, salajase hääletamise teel. Avaistung toimus 23. aprillil. Puudus seadus, mis oleks sätestanud asutava kogu enda üädevuse, sest ei olnud näidata ette objektiivset õigust, polnud teada, millised on õiguslikud alused suhtes teiste riigiorganitega. Kogu peaülesanne oli põhiseaduse väljatöötamine. Nii moodustas Asutav Kogu teisel tööpäeval põhiseaduse eelnõu koostamiseks komisjoni. Austava kogu üldkoosolek arutas komisjoni töö tulemusest kolel lugemisel. 4. juunil 1919 võttis vastu EV ajutise valituse ajutise korra
annaabi.ee 
