kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkogude Liidust v 舁 isn 臺 tustele saadetud loominguga sai kunstnik rahvusvaheliselt tuntuks. Meele tuntum teos "Taeva all" on n 臺 tusel esimest korda nii mastaapses ulatuses eksponeeritud. T
Mina Teine, metslane Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. “Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 3 11. Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga 12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt
Ei meeldi skandaalitseda, öelda "ei", katkestada ebasoovituid tutvusi, - seepärast kardab neid kes võivad "külge liimuda". Talle on vajalik inimene kes kõikvõimalike teravuste puhul samuti ei lasku skandaalitsemisse, vaid lahkub lüües uksega. Näeb inimeste vajadusi, nende motivatsiooni süsteemi ning meeleldi agiteerib ja kõiki nõusse meelitab. Ei meeldi endast meelde tuletada kuni ta pole vajalik. Püüab mitte välja paista nii eesrindlasena kui ka autsaiderina. Ei meeldi konkureerida. Algatusvõimeline vaid omaenda territooriumil. Kokkuvõte Isiklikult arvan, et loodud isiksuse tüpoloogiad ei ole midagi ainuõiget ja paikapanevat. Inimest ei saa nende abil täpselt lahti võtta ja öelda, et inimene ongi täpselt selline millisele tüübile ta vastab. Nii palju kui tüpoloogiad ka ei varieeru, on inimene ikkagi kompleksem. Jung on ise oma loodud tüpoloogia kohta öelnud järgmist ,,[e]smalt ja ennekõike .
.................................................................... 14 3.5. Preeriamaja stiilis luksushooned............................................................................................. 14 3.6. Unity Temple...........................................................................................................................15 3.7. Põgenemine Euroopasse..........................................................................................................15 4.Aastad autsaiderina 1910-1929....................................................................................................... 16 4.1. Taliesin.................................................................................................................................... 16 4.2. Ülesehitus................................................................................................................................ 16 4.3. Aastad Jaapanis............................................................
Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni:Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine; Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga; „Teisestamine“ ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid; Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, käitumises ja keelepruugis); Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või võõramaalasena Inglismaal); Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega; Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise ja kodumaatuse tunne, kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga; Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt. Uushistoritsism – alates 1980ndate lõpust. Fookuses teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel; NB
Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn)
1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn)
Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. "Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 33 11. Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga 12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt