PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile.
4 Juhtplokkide ühendamine võrku 3. Info edastamine CAN-võrk vahendab juhtplokkide vahel infot. Kõik infoplokid koosnevad seitsmest osast ehk väljast. Iga väli koosneb bittide sarjast (bit on väikseim digitaalne ühik, kas 0 või 1). Vastavalt standardile võib ühe infoploki pikkus olla maksimaalselt 130 bitti. Autovalmistajad kasutavad eri standardeid, mistõttu on ka infoplokid eri pikkustega. Infoploki koostumus on aga kõigil sama. CAN-võrgu kahes juhtmes liigub sama infoplokk. Teises juhtmes on ainult pinge vastupidine, nn. peegelpildis. 4 5 Signaalide liigid
· Signaali miinimumpinget. · Signaali max.pinget. · Kütusesegu reguleeringu kahte ülemineku aega. · Testi sooritamise aeg. Etapp 7 Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike. Juhul kui rike kordub ka järgmiste kontrollimise käigus ja see klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest siirdatakse rikkekood edasi etappi 3 rikkemälusse ja süüdatakse signaallamp (MIL). Mõned autovalmistajad etapi 7 rikkemälu ei kasuta ja salvestavad rikkekoodid kohe etapi 3 rikkemällu. Veendumaks remonditöö õnnestumises ja rikete puudumises, tuleb sooritada sõidukatse et kõik osatestid saavad sooritatud. Etapp 8 On reserveeritud programmisiseselt aktiviseeritavatele seadiste ja toimingute testidele. See etapp on EOBD nõuetele vastavas autodes veel vähe kasutusel. Näit saab selle etapi kaudu aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisisde
Valida tuleb auto, mis tarbib vähem kütust ja millel on väiksem saasteainete emissioon. Suur auto ja suur mootor kulutab reeglina enam kui väike. Euroopa Liit on 1999. aastal Euroopa autovalmistajatega kokku leppinud soovitused, mille kohaselt on uute autode keskmised süsinikdioksiidi heitmete kogused aastal 2008. a maksimaalselt 140 g/km. Jaapani ja Korea autovalmistajatel on aasta enam aega, et saada uued autod samale tasemele. 2003. aastal pidid autovalmistajad välja selgitama, millised võimalused on heitmete koguse vähendamiseks pärast aastat 2012. Vaheeesmärgiks on saavutada keskmiseks süsinikdioksiidi hulgaks 165-170 g/km ehk 7,07,2 liitrine bensiini või 6,26,4 liitrine diislikütuse keskmine kulu 100 km kohta (Maanteeamet 2011). Nagu eelpool sai juba räägitud, tähendab sõiduki valik mõnikord ka sõidukist loobumist ning 1.2 Volkswagen Bora liikumist jalakäijana või jalgratturina. Samuti on mõnikord otstarbekam kasutada
elektronkiirega kuvamise teel. Joonis 4. Ostsilloskoop 2.13 Elektriskeemid Elektriskeemide lugemise oskusel on keskne osa veaotsingul ja lisaseadiste paigaldamisel. Eri autovalmistajate või väljaandjate skeemid erinevad teostuselt omavahel siiski üpris palju. Skeem tuleb endale selgeks teha juba veaotsingu alguses, sest ainult sel teel saab luua tervikpildi varem tundmatust süsteemist ja selle osadest. Elektriskeemide tingmärkide ja klemmitähiste standardeid on mitu. Kuid autovalmistajad kipuvad remondikäsiraamatute skeemidel tihti -- vähem või rohkem -- kasutama oma märke ja tähiseid. Laiemalt kasutatakse siiski DIN-e (nii tähistatakse Deutsche Institut für Normungi standardeid). Saksa standardite kohast esitusviisi kasutavad Saksa jm Euroopa väljaandjad. DIN-i kohaselt esitatakse aku pluss ja miinus ning süütelukust tulev toide rõhtjoontena skeemi üla- ja allosas. See lubab skeemi lugeda lihtsalt ja kiiresti. Klemmitähiseid käsitletakse DIN-is 72552. Peale
Signaali miinimumpinget. Signaali Max pinget. Kütusesegu reguleering kahte ülemineku aega. Testi sooritamise aeg. Etapp 7 Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike. Juhul kui rike kordub ka järgmiste kontrollimise käigus ja see klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest siirdatakse rikkekood edasi etappi 3 rikkemälusse ja süüdatakse signaallamp (MIL). Mõned autovalmistajad etapi 7 rikkemälu ei kasuta ja salvestavad rikkekoodid kohe etapi 3 rikkemällu. Veendumaks remonditöö õnnestumises ja rikete puudumises, tuleb sooritada sõidukatse et kõik osatestid saavad sooritatud. Etapp 8 On reserveeritud programmisiseselt aktiviseeritavatele seadiste ja toimingute testidele. See etapp on EOBD nõuetele vastavas autodes veel vähe kasutusel. Näit saab selle etapi kaudu aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisside parameetreid kasutada
Materjalide tarned Tootmise Tarnijate kontrollisüsteem: kontrollsüsteem lepingutingimuste täitmise jälgimine Joonis 7. Tootmisetegevuse ja ressursside planeerimisel põhinev tootmissüsteem (MRP–II) See tootmiskontseptsioon formuleeriti 1950-ndate lõpus, kui Toyota Motors ja seejärel teised Jaapani autovalmistajad hakkasid aktiivselt juurutama Kanban tootmissüsteemi, mis on nõudluse dünaamikal baseeruv logistiline süsteem. Kanban süsteem kasutab nn “kan” ja “ban “ kaarte, kus “kan” kaardid tähistavad tarnitud ja “ban” kaardid tootmisse läinud tooteid. “Just– in –Time” väljendi võtsid mõni aeg hiljem kõnepruuki ameeriklased, kes üritasid tõmbavat tootmissüsteemi rakendada autode valmistamisel. See logistiline süsteem toetub
annaabi.ee 
