voolab läbi kõhuõõne · Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt Toitumine · Peale koorumist: pistab nahka marjaterade ja köidikute jäänused · vetikaid, seenehüüfe ja samblaid · Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms · sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi. Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levides väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud)
Juba permi ajastul ilmusid tänapäevastele ritsikatele lähedased vormid. Nad on ökoloogiliselt oluline putukarühm. Sihktiivalised on toiduks mitmesugustele lindudele, imetajatele, kahepaiksetele, roomajatele ja röövtoidulistele putukatele. · Kuivatatud ja peenestatud kaerasoridest valmistatakse veel tänapäevalgi tuberkuloosi ravimit. · Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). St, et jalgepidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti. · Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Nii on teada juhtumeid, kus Lääne-Aafrikast startinud kõrbetirtsud on jõudnud Inglismaale. Selleks tuli neil lennata rohkem kui 2400 km ookeani kohal.
..............................................................................................5 6.4.1 Muna areng............................................................................................................6 6.4.2 Vastkoorunud.........................................................................................................6 6.5 Toitumine .....................................................................................................................6 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon...................................................................................... 7 7. Jõevähi ohustatuse põhjused............................................................................................ 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7
http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09b.html Video – kivisisalike paaritumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09a.html Vaskuss: Jalutu sisalik, kes on saanud nime läikiva keha järgi. Vaskuss on elussünnitaja, kes on kohati tavaline (Setumaal, Hiiumaal). See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Vaskuss pole mürgine, kuid murrab enesekaitseks saba nagu teisedki sisalikud (autotoomia). Seepärast tasub tema kättevõtmisega ettevaatlik olla, et loomale mitte haiget teha. Video – vaskussi paljunemine http://www.arkive.org/slow-worm/anguis-fragilis/video-09a.html Maod Nastik: Veelembeline küllatki suur madu (täiskasvanud looma kehapikkus võib olla poolteist meetrit). Nastiku pea külgedel asuvad kollakad laigud. Nastik asustab niiskeid elupaiku ja on kohati tavaline. Nastik ei ole mürgine. Nastikud munevad oma munad näiteks kompostihunnikutesse,
evolutsioneerunud sellisteks, et kas lihtsalt ründava kiskja tähelepanu tõmmata või jäljendada saaklooma sellist kehaosa, millele kiskja oma rünnaku tõenäoliselt suunab. Kui kiskja ründab sellist vähetähtsat osa, pääseb saakloom kergemalt. Tuntud näideteks on - sisalike sabad, mis on paljudel neil värvilised või lihtsalt liikuvad ja köidavad seega ründava kiskja tähelepanu. Sisalikel on aga võime saba ära heita (autotoomia) ja seeläbi ise pääseda; - silmi jäljendavad laigud (silmlaigud) paljude troopiliste kalade sabaosas, mis siis ilmsestigi suunavad röövkalade rünnakud pea asemel ohutumasse kehapiirkonda; - silmtäpid paljude liblikate tiivaservades - linnu rünnaku suunamine tiiva serva päästab liblika; - siilakud ("sabad" tagatiibadel, nagu nt pääsusabal) tagatiibade taganurgas paljudel liblikatel.
tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) Taasteke ehk regeneratsioon on protsess, mille käigus organismis käivitatakse arengumehhanismid (rakkude kasv, morfogenees ja diferentseerumine), et taastada puuduolevat organit, kehaosa või kahjustada saanud kude Mitmetel loomadel (nt sisalikud, salamandrid, tuataarad, putukad, koorikloomad) esineb kaitsekohastumusena autotoomia ehk eneseköndistus, mille tulemusena loom loovutab oma kehaosa (enamasti jäse või saba) kiskjate käest pääsemiseks, mis hiljem rohkemal või vähemal määral regenereerub Eristatakse füsioloogilist ja reparatiivset regeneratsiooni o Füsioloogiline on seotud erinevate kehaosade normaalse talitlusega (nt imetaja epidermise uuenemine, emaka limaskesta perioodiline regeneratsioon) ja 79
annaabi.ee 
