autorile. Näide: Elus on oluline teha tööd ja näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET) “Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39) VÕIMALIK REFEREERING Traditsioonilises romaanis on autor sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast (autoritekst) või minajutustusena. ÜLESANNE 2 Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati.
tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2. Kirjutada tuleks inimestest, mitte ideedest. Ideed tuleks anda inimeste kaudu. Tuleb lasta tegelastel tegutseda ja kõnelda. Tuleks kasutada palju tsitaate, vähe parafraase ja autoriteksti. Aitab lugu dramatiseerida, iseloomustab tegelasi, toob neid lugejale lähemale ja tõstab loo ustavust. 3. Kasutada üksikasjalust, konkreetseid detaile. Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5
Ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad tekstis on ilma jutumärkide ja kursiivita. Näiteid: Kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus väitis ... Teatriarvustused ilmusid saksakeelses päevalehes Revalsche Zeitung. Ajakiri Teater. Muusika. Kino kajastab ... Omaette nõuded on kirjanduse nimestiku vormistamisel: seal on KÕIKIDE väljaannete (raamat, kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu), illustreerivas materjalis ja joonealustes on soovitav kasutada reavahet 1 ja väiksemat kirja. (Joonealustes 10 pt.) 2. Nimed Kõik tekstis esinevad nimed tuleb esmamainimisel esitada täisnimena, s.t eesnimi ja perekonnanimi. Edaspidi piisab perekonnanimest. Juhul, kui on sama perekonnanimega autoreid vms, tuleb segaduse vältimiseks kasutada eesnimetähte või vajadusel eesnimi välja kirjutada (L
• Kontrast • Analoogia • Põhjus-tagajärg Tsitaadid Teema-arenduse materjali võib jagada autoripoolseks tekstiks ja tsitaatideks. Viimased pakuvad olulist infot olulistelt uudistegelastelt, arvamusi, hinnanguid jms materjali, millest reporter ise peab kaugenema. Tsitaatide paigutamisel on kasulik järgida kaht põhimõtet. • Tsitaadid tuleks jagada kogu loosse laiali, mitte korjata ühte kohta. nad eraldatakse üksteisest autoriteksti ja parafraasidega. • Mõni hea tsitaat tuleks paigutada võimalikult loo algusesse(2-3 lõiku). See kõidab tähelepanu ja tekitab lugejas kohaloleku tunde. Tsitaat on tavaliselt kommentaar, siis tuleks jälgida, et tsitaat ei tuleks enne, kui kesksed faktid on esitatud. Faktid, üldistused ja arvamused Uudis on kindel lugu. Uudises peavad olema faktid huvitavate lugudena, tsitaatidena, arvudena. Lugeja peab saama sündmusest vahetu konkreetse meeltemulje
aastal: siis lõpetas esimene meedialend. Kuna tegemist on loomingulise projektiga, ei ole meediaprojekti vormistamise ja kaitsmise juhendis väga rangeid piire tööle seatud. Loetletud on võimalikud projekti vormid: · ajaleht (küll pigem laualehe formaadis); · fotojutustus (võimalus vormistada PowerPointis või mõnes videotöötlusprogrammis koos teksti, taustamuusika või salvestatud autoritekstiga); · audioprojekt (raadiosaade, mis sisaldab autoriteksti ja intervjuud, kooliraadio päevaprogramm, kuuldemäng vms); · videoprojekt (dokumentaalfilm, portreefilm, probleemsaade, muusikavideo, animaklipp, meeleoluklipp, lavastuslik film jne); · hiljem on lisandunud näiteks fotokalender, fotokujundusega õnnitluskaartide komplekt, oma bändi singel (karbitootena, s.t. helindatud plaat oli ka kaubanduslikult pakendatud.), heade mõtete raamat. Kool tagab juhendaja vastavalt valitud teemale ning projekti vormile
seks? Nagu eespool mainitud, on džässi elementaar-teoreetiline osa suuresti pärit euroopa- likust klassikalisest muusikatraditsioonist, seega oleks otstarbekas keskenduda erinevustele. Rägtaimi ja varase džässi puhul ei ole neid mõtet otsidagi; nii vorm, meloodia kui harmoo- niline külg vastavad kõigile euroopalikele standarditele, vahet võib märgata vaid esitusviisis – vähem pööratakse tähelepanu korrektsele viimistletud toonile ja autoriteksti jälgimise täpsu- sele, hoopis suurema tähtsuse omandab esituse vahenditus ja vitaalsus. Esimese suurema erinevusena võib täheldada kollektiivse improvisatsiooni, nn head arrangement’i tekkimist, mille all mõistetakse mingil tuntud teemal kollektiivselt, ilma väljakirjutatud nootideta improviseerimist, kusjuures ka teema esitus võib olla küllaltki vaba ja ei ole kirjalikult arranžeeritud. Head arrangement’i puhul on improvisatsiooni aluseks nn
annaabi.ee 
