.................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus,
asutatud, on raske nende täpset asutamisaega dateerida. Ülikoolidest kujunesid õpetajate ja õpilaste korporatsioonid. Esimesel astmel õpetati seitset vabat kunsti, mis jagunesid alamaks ja ülemaks astmeks. Teaduskondi kui selliseid tihti ei eksisteerinud. Seitsmele vabale kunstile lisandusid teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Formaalset õppeaega ja vastuvõttu ei eksisteerinud. Haridus oli ladinakeelne. Ülikoolide arenguga kujunes välja skolastika, mis põhines autoriteetidel. Suurimaks autoriteediks oli “Piibel”. Lisaks “Piiblile” muutusid oluliseks antiikautorite teosed ja Rooma õigus. Kõik teadmised üritati siduda loogiliseks tervikuks – filosoofia pidi toetama teoloogiat. Põhiliseks vaidlusobjektiks said universaalid (nominalistid ja realistid), lõpuks jõuti järeldusele et universaalid on üldistused reaalsete asjade põhjal. Tuntuim filosoof oli Aquino Thomas, kes oli Pariisi ülikooli professor
Seejuures ei mõisteta eetikat kui kindlaid reegleid ja ootusi, vaid eetikat käsitletakse kui praktika alust. Normatiivse hindamise eesmärgiks on õpilase soorituse iseloomustamine tema õpingukaaslaste saavutuste taustal. Selle lihtsaimaks näiteks on õpilase hinde seadmine sõltuvusse tema soorituse asendist klassikaaslaste suhtes (nt seades normi, mitu parima tulemuse saanud õpilast saavad „viie”). Kasvatus kui normatiivne, kindlatel väärtustel ning autoriteetidel põhinev mõjutusvahend (nt kristlik traditsioon). USA progressiivse pedagoogika peaesindaja on filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859–1952). Dewey eesmärgiks oli lapse individuaalsetele eeldustele ja demokraatliku ühiskonna kodanikule vajaliku ettevalmistuse üheaegne saavutamine. Selleks pidas ta oluliseks õpilase kaasatust õpieesmärkide seadmisel ning õppesisu ja -meetodite valikul, paindlikku õppekava, õpilase motiveeritust, aktiivsust, vahetut kogemust ja
Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale. Õun teatud puuvili. o Süsteemmõisted toetuvad teadusmõistetele, kuid on paindlikud ja arvestavad konteksti. Mõtlemise operatsioonid Aktiivsus, mida ühikutega tehakse.
* Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.") ,,Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." *) Valgustuse definitsioon ütleb, et siiani on inimesed omal süül elanud valgustuseta ning lasknud otsuseid teha autoriteetidel, neid ise tegema. *) Valgustus millest räägitakse on mõistus. -) On nii mugav olla alaealine, oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane ja minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." -) 1740 aasta autoriteetses leksikonis seisab: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust."
"...Iga karistus iseenesest on pahe, kannatus. Seega utilitarismi põhimõttest lähtudes tuleb karistust rakendada üksnes siis, kui see osutub vältimatuks, üksnes selle nimel ja üksnes sel määral, mil see võimaldab ära hoida veel suuremat pahet ja kannatusi." 35.2. Loomuõiguse ja rooma õiguse suhe LOOMUÕIGUS JA ROOMA ÕIGUS Lähtudes ülaltoodust kahtlemiskohustusest õigustatud pärimine selle järele, milline on loomuõiguse ja möödaniku traditsioonidel ja autoriteetidel põhineva rooma õiguse omavaheline suhe. Antud vahekorda on iseloomustatud väga erinevalt alates väitest, et loomuõigus murdis ius commune kehtivuse Euroopas, ja lõpetades väitega, et loomuõigus ja ius commune eksisteerisid kõrvuti. Rooma õiguse käekäiku ei mõjutanud ainult loomuõigus, vaid ka üldajaloolised tegurid: 1. Reformatsioon . 2. Maadeavastused ja koloniseerimise algus. 3. Euroopa võimusüsteemi ümberkujunemine. F
annaabi.ee 
