ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming
Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise. 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots
Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt olid Elleri Tartu aastad 1920- 1940 väga rikkad. Tema teoseid esitats sageli Vanemuise orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme. Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas, sammuti tegi Eller mitmeid välisreise Pariisi ja Viini. Viinis kohtus ta kuulsa Austria muusikateadlase Kuido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnagu. 1940. pakuti Heini Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis, ning Ellerid kolisid pealinna. 1949. aastal alanud sõda aga seiskas kõik Elleri töör enam kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Heinot ränk löök hukati tema abikaasa Anna. Järgnevail
laulupidu või muusikapidu?", "Eesti muusika iseloomulik ilmend." Peagi leidis Tobias, et ta ei saa ennast Eestimaal heliloojana vajalikul määral teostada. Samuti polnud siin võimalik läbi viia tema kujutletud oratooriumireformi. Seetõttu otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Sõiduraha kogumiseks, aga ka laiema tähelepanu äratamiseks ja rahaliste toetajate leidmiseks korraldas ta Tartus ning selle õnnestumise järel ka Tallinnas autorikontserte. Need olid samuti ühed esimesed omataolised eesti muusikaloos. 1908. aasta jaanuaris sõitis ta esmalt Pariisi, et tutvuda sealse muusikaelu ja heliloominguga. 1908. aasta lõpus asus Tobias elama Leipzigi. 26.11.1909 toimus sealses Andrease-kirikus tema "Joonase lähetamise" esiettekanne autori juhatusel. Ettekanne ebaõnnestus puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, piiratud võimetega esituskoosseisu ja Tobiase kehva dirigeerimisoskuse tõttu
Ta andis ka eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias esines tihti organistina ja pianistina. Oluline oli ka tema ajakirjanduslik tegevus. Ta kirjutas artikleid nii eesti kui ka saksa väljaannetele. Peagi leidis Tobias, et ta ei saa ennast Eestimaal heliloojana vajalikul määral teostada. Seetõttu otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Sõiduraha kogumiseks ning laiema tähelepanu äratamiseks ja rahaliste toetajate leidmiseks korraldas ta Tartus ja Tallinnas autorikontserte. Peagi sõitis ta esmalt Pariisi. Varsti asus ta elama Leipzigi. Peale seda elas ta ka Berliinis, kus ta tegutses organistina ning ajakirjanikuna ja peagi sai ta kindlama töökoha Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmena. Ta külastas Eestit ,,Estonia" uue teatrihoone avamispidustuste tõttu. Pärast I maailmasõja puhkemist kutsuti Tobias Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina, kuid tervislikel põhjustel vabastati ta järgmisel aastal. Ta jätkas tööd muusikaülikoolis
hea lauluhääl, isa mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik * Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga * Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma
Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria muusikateadlase Guido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnangu. Heino Eller Tallinnas
annaabi.ee 
