6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ... rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) veresoonte perifeersest vastupanust (R).
Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitsi ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming. Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism. See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas kogusid oma abstraktsete teostega tuntust veel Franz Kline, Marc Ruthko ja Barnett Newman. Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel
mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE
- vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu.Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED
mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad automatismi võimet, nimetatakse sammuandjateks. Primaarne sammuandja on südames sinuatriaalsõlm, kuid ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel, nagu atriventrikulaarsõlm ja vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav piirkond sinuatriaalsõlmest
väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb
Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis , mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb
Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide
või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres. Veel tugevam kui hapniku vaegus veres on süsihappegaasi liigne hulk veres. Süsihappegaasi suure sisalduse tõttu tõuseb hingamise kiirus/sagedus. Hingamisekeskust mõjutavad ka lihase ja liigese propriretseptoritelt tulevad signaalid (kehalisel tegevusel). 25
mõtlevad riietest jne. Õnnepalu puhul tuleks rõhutada, et seal on olemas ka peenendunud stiilitunnetus. Just selline, mis võtab ümberkirjutava hoiaku. Mingis mõttes oleks nagu uus tekst, mingis mõttes aga teistsuguseks kirjutamine. Selline tekstuaalne veesegamine tuleb välja ka „Piiririigist“. Indrek Hirv -- hakkab kõige äärmuslikumalt maneerlikku klassikalist stiili läbi kirjutama. Maneerlikkus muutub tal sihipäraseks automatismiks. Tal on mingi 10aastaline periood, kus ta kirjutab 5jalalist jambi. Mingid muutused on siiski tulnud, klassikaline traditsooniline taust kõlab ka praegu, kuid on hakanud ka vabavärssi juurde tulema. Eeva Park Kalev Keskküla -- 1998 Vabariigi laulud: 2009 Elu sumedusest. Priidu Beier – 1999(1982) Mina – Eiffeli torn; 2005(1984) Mina – metsikui mehike. Viimane loeng 1996 nn Kivisildniku sknadaal 1996 Estonian Literary Magazine –
annaabi.ee 
