vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini karneval. 1924-1925 Hollandi interjöör. 1928 Emadus. 1942 Giorgio de Chirico 1888-1978 • Kreeka • Giorgio de Chirico parimaid maale tuntakse ajavahemikus 1909-1919. • Perioodi alguses kujutatavad teemad olid linnavaated, inspireeritud vahemeremaade heledast valgusest • Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu
Sürrealistid tundsid huvi Aafrika kunsti vastu. Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistid pidasid ühiskonna suhtumist erootikasse, automaatkirjutusse ja unenägude loomingus kasutamisse silmakirjalikuks ja diskrimineerivaks. Nende meelest olid tähelepanuta jäänud maagiline käitumine ja esoteerilisus. Sürrealistide jaoks oli tähtis vabastada kujutlusvõime. Automatismiga samal ajal kerkis esile kujunditeooria. Sürrealistide arvates tekitab automaatkirjutuse meetod sürrealistliku, kujundiloomeks eriti sobiva atmosfääri. Kujundid ilmuvad ise, vääramatult, sest tahe ei valitse mõistust. Sürrealistid lisasid merzluuletuse, alfabeetluuletuse ja i-luuletuse tüüpide juurde oivalise laiba tüübi. 1930ndatel keskenduti sihilikule juhusele ja mustale huumorile. Sihilik juhus on märk, millel algselt pole
KUNSTNIKUD: (Jean) Hans Arp (18871966) maalis kõverate, ühtlaselt värvitud vormidega reljeefseid maale Max Ernst (18911976) saksa päritolu prantsuse kunstnik, peamine sürrealist. Kujundas isikliku müütilise maailma. Kasutas frotaazi, millest kasvas välja kratsimine (lõuendile) Andre Masson (18961987) jõudis automatismi kaudu lüürilise väljenduslaadini Joan Miro (18931983), kataloonlane, sürrealist 1924, a. Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Salvador Dali (19041989), kataloonlane, tutvus nooruses Freudi teooriatega ning liitus 1929. a sürrealistidega. TA maalis akadeemilises laadis `unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte'. Väitis, et maalib ainult oma unenägusid poolhallutsinatoorses seisundis. Maalid kubisesid freudistlikest kujunditest ja sümbolitest. Oma kunsti nimetas `kriitiliseks paranoiaks'
ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte’i , Max Ernst’ i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte’i , Max Ernst’ i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
annaabi.ee 
