Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses. TÄHELEPANU OMADUSED Tähelepanu maht - objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu jaotavus kui tähelepanus tuleb hoida mitut tegevust korraga, siis osad neist automatiseeruvad nt autojuhtimine Tähelepanu koondamine - mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Tähelepanu püsivus vastuseis tähelepanu hajumisele ja väsimusele, mida intesiivsem on tegevus, seda rohkem on püsivst vaja Tähelepanu ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. TÄHELEPANU LIIGID
vanemate õdede-vendade või muude lähedastega. Identifitseerimine on keerukas protsess, mille käigus laps, tajudes teatavat samasust teiste inimestega, teadvustab selle teise mingid omadused, mida ta tahaks omada. Laps näib käituvat lähtudes usust, et kui ta käitub samuti kui see teine inimene, siis toob see talle ka soovitud omadused. Algul laps vaid jäljendab teiste inimeste toiminguid, pikkamööda need generaliseeruvad, automatiseeruvad - muutuvad osaks lapse enese isiksusest. See identifitseerumisprotsess, mis algab eelkoolieas, jätkub ka veel kooliajal. (Kui algul poeg jäljendab isa käitumist väliselt, siis hiljem peab ta isale omast vaoshoitust ja viisakat käitumist enesele ainuvõimalikuks ja loomulikuks.) Täiskasvanu toimib ka hinnangu allikana lapse käitumisele. Nooremas eelkoolieas omandab laps reeglid, mis on seotud hügieeni- ja korraharjumustega. Võime öelda, et sel
kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja liigutuste meeldejätmises. Sellel etapil tuleb harjutusi sooritada suhteliselt aeglaselt, heads ja ohututes tingimustes, korralikult ettevalmistatud lumepinnal ja sobiva varustusega. Edasisel harjutamisel kaob aegamööda vajadus koondada tähelepanu kõikidele üksikliigutustele. Need automatiseeruvad järkjärgult. Harjutusi suudetakse sooritada suurematel kiirustel, erinevates tingimustes, väsimusseisundis ehk oskus on muutumas vilumiseks. 2.4. Liigutusvilumus on liigutuste omandamise selline tase, kus enamik liigutusi või kõik selle üksikosad suudetakse sooritada teadvuse kontrollita, erinevates tingimustes ja seisundites kiiresti. Sportlane suudab treeningutel ja võistlusteloma tähelepanu liigutuste
Nägude ilu - Sümmeetrilised näod – terved geenid Oleme tuttavate nägude ära tundmisel edukad sest nendest on 3D pilt. Aitavad ka teiste meelte info. AUTOMAATNE JA PINGUTUSLIK TAJU Automaatse taju kriteeriumid: - Tahtele allumatud - Ei pea jõudma teadvusesse - Ei ole segatud teiste protsesside poolt – nt auto juhtimine; lugemine on segatud sõnade kuulmise tõttu - Raske katkestada - Võivad olla arenevad Harjutamise mõjul protsessid automatiseeruvad st töödeldakse kiiremini, lugemine kiirem kui värvi nimetamine Kõige kuulsam test on Stroopi test. Lugemine on kiirem kui värvi nimetamine. - Paralleelse töötluse idee – interferents ilmneb kui töötlus korraga samas staadiumis ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis
tundmaõppimisest. Kolmeaastane kõnnib vabalt, jookseb vilunult ja tuleb vaevata toime trepil liikumisega. Tema võimetest piisab kolmerattalise rattaga sõitmiseks. Neljaaastaselt oskused kinnistuvad ja ta tahab neid kõiki kogeda. Neljaaastane tahab palju ja vabalt liikuda. Ta jookseb, hüppab, ronib, lööb palli, kõnnib tasakaalupalgil jne. Nii õpib ta uusi oskusi, saab kindlustunnet liikumisest ja liigutused automatiseeruvad. Samas õpib 147 ta tundma iseennast ja oma võimeid, tema hindamisvõime ei ole eriti hea selle suhtes, mida ta suudab ja mida ei suuda teha. See põhjustab ohtu õnnestuste tekkimiseks. Eriti suur on see laste puhul, kes ronivad puude otsa, kividele, ka katusele mõistmata, et sealt võib alla kukkuda
haridussüsteemi jne. Joonis 4 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged pilvelõhkujad. http://www.webartz.com.br/wp-content/uploads/2008/09/future-city-scape1.jpg Kui inimkond jõuab oma arengus sellisele tasemele, et luuakse tehisintellekt, siis ka sellel on omad kindlad mõjud meie tehnogeensele ühiskonnale. Näiteks paljud inimese eluvaldkonnad automatiseeruvad. See tähendab seda, et enamus töid teevad inimese eest juba robotid ( tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt. Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad
105 Joonis 8 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged pilvelõhkujad. http://www.webartz.com.br/wp-content/uploads/2008/09/future-city-scape1.jpg Kui inimkond jõuab oma arengus sellisele tasemele, et luuakse tehisintellekt, siis ka sellel on omad kindlad mõjud meie tehnogeensele ühiskonnale. Näiteks paljud inimese eluvaldkonnad automatiseeruvad. See tähendab seda, et enamus töid teevad inimese eest juba robotid ( tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt. Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad
annaabi.ee 
