Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil.
kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei ole ei kokkusurutud ega välja venitatud. Pöörlemissageduse muutumisel Pts suureneb, vihid paiskuvad laiali, varras 5 ja hoova 19 parem ots liiguvad üles. Hoova 19 vasak ots on esialgu
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem.
Suhteline süvis võimaldab määrata laeva veealuse osa täismahu, mis korrutatuna sadamavee tihedusega annabki laeva tegeliku massveeväljasurve DISM. 4. Seda pisut keerulist ülesannet kirjeldatakse järgnevalt samm-sammulise protseduurina. Arvutused on soovitav teha laeva lastimis- ja püstuvusarvuti sobiva alaprogrammi abil. · Kõrvalda laeva kreen, niipalju kui võimalik, kasutades selleks kreenivastast automaatsüsteemi või mõnesid teisi ballasttanke. · Võta võimalikult täpselt vööri- ja ahtrisüvised. Tulemuseks saad TKFR ja TKAR. · Mõõda hüdromeetri abil sadamavee tihedus, kasutades selleks umbes poole laeva süvise sügavuselt võetud veeproovi. Tulemuseks saad . · Määra ligikaudselt läbipaine poolel laevapikkusel, kasutades valemit: L tegelikB.M . poolel. pikkusel d = m
täiturmehhanismide kohta ning on üles ehitatud selliselt, et täiturmehhanismide tööpõhimõttetest võiksid aru saada inimesed, kes ei õpi elektrotehnikat. Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid.
63,2 %-ni oma lõppväärtusest x v. Teoreetiliselt kestab aperioodilise lüli 49 siirdeprotsess hüppelise sisendsignaali korral lõpmata kaua. Praktikas võetakse siirdeprotsessi kestuseks 3T või 4T Reguleerimise kvaliteet Stabiilsus on iga automaatreguleerimissüsteemi tööks hädavajalik tingimus. Kuid stabiilsus ei tähenda veel automaatsüsteemi kõlblikkust. Protsessi reguleerimisel pole sugugi ükskõik kui kaua kestavad siirdeprotsessid ja kui suured hälbed seejuures tekivad. Seepärast esitatakse ARS-le peale stabiilsuse veel lisanõuded siirdeprotsesside kuju ja kestuse osas s.t. ARS peab tagama reguleerimise kvaliteedi. Süsteemi testitakse hüppelise sisendsignaali muutusega. Suletud kontuuriga reguleerimissüsteemis esinevaid aperioodilisi siirdeprotsesse iseloomustatakse järgmiste hinnangutega: 1
ja kütusetarbimise juures. Efekti annavd ka energiakasutuselt tõhusad lisaseadmed (pumbad, venti- laatorid, suruõhukompressorid, küttesüsteem, konditsioneer jms). Kütusesäästu on võimalik saavu- tada ka mootori seiskamise ja taaskäivitamise automaatsüsteemi abil. 526 19 Roheline logistika Automootori summaarsest väikesest kasutegurist räägib fakt, et ainult 15% kütusepaaki tangitud kütusest kasutatakse auto liikumapanemiseks teel ja salongi soojendamiseks või jahu- tamiseks
annaabi.ee 
