-testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja hematokrit Seede- -peptiid- -endokriinsed, parakriinsed ja hormoonid hormoonid autokriinsed peptiidid -sekretiin -pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine -maksas karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine sapi koostisse -troofiline toime: koos CKK-ga
sünteesivad hormoonide funktsioone täitvaid aineid. Neid nimetatakse koehormoonideks. (nt gastriin, sekretiin) Vastavalt tegevusraadiusele saab hormoone klassiitseerida järgnevalt: Endokriinsed hormoonid – produtseeritakse sisenõrenäärmetes, läbivad vereringes pikki vahemaid ja mõjutavad ka kaugel paiknevaid rakke. Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur. Hormoonid võivad olla peptiidid ja valgud (nt insuliin, glükagoon, kasvuhormoon), aminohappe türosiini derivaadid (katehhoolamiinid – epinefriin (adrenaliin) ja noradrenaliin; türoksiin ja trijoodtüroniin), steroidid (neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid) ja arahhidoonhappe derivaadid (arahhidoonhape on polüküllastumata rasvhape). NB! Steroididel on steraantuum.
Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava
Enamik kasutab g-proteiiniga paarduvaid retseptoreid, aga mõned kasutavad türosiin-kinaas tüüpi retseptoreid. Amiinhormoonid: On olemas kahte liiki türosiini derivate: Türoidhormoonid ja katehoolamiinid. Steroidsed hormoonid: Pole vees lahustuvad aga on rasvlahustuvad. Kõiki sünteesitakse kolesteroolist. Glükokortikoidid. Mineraalkortikoidid. Androgeenid. Östrogeenid. Progesteroonid. Rasvhapete derivaadid: Aktiivsed väga lühikest aega ja mõjult autokriinsed v parakriinsed. Humoraalse reaktsiooni etapid: vajaduse tuvastamine. hormooni süntees ja väljutamine. hormooni transport sihtrakku. Sihtrakus reaktsiooni tekkimine. hormooni lõhustamine. Hüpotalamus ja hüpofüüs: Reguleerivad türoidsete, neerupealise ja suguhormoonide näärmete funktsioone. Ühtlasi kontrollivad somaatilist kasvu, lakatsiooni, piimaeritust ja vee metabolismi. Hüpofüüsi tegevus sõltub hüpotalamusest. Hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis
meile vajalikus suunas · fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa, et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti. SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda. Bioaktiivsed ained: · lokaalhormoonid e prostaglandiinid autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained parakriinsed rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele · neurotransmitterid e mediaatorained närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad sünapsites teistele rakkudele · neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides
endast polüküllastumata rasvhapet. 2. Hormoonide klassifikatsioon nende tegevusraadiuse alusel: 1) Endokriinsed hormoonid – produtseeritakse valdavalt sisenõrenäärmetes, läbivad vereringes suhteliselt pikki vahemaid ning toimivad tekkekohast kaugel paiknevates rakkudes. Sellistena käsitleti algselt kõiki hormoone. 2) Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. 3) Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. 3. Hormoonide ja ensüümide võrdlus nende keemilise ehituse, produtseerimise koha, ainevahetuse regulatsioonis toimimise viisi alusel: Hormoonid: Keemiline ehitus – aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid (struktuurseks aluseks on steraantuum) Produtseerimine – Hormoone produtseeritakse sisenõre- ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse otse verre
*Toidumassi (küümuse) vahetu keemiline ja mehhaaniline mõju seedetrakti seinale, *Organismi toitumuslik staatus Suuõõne refleksogeenne funktsioon-Suuõõs kui refleksogeenne tsoon: suuõõnes paiknevate retseptorite (tundlikud maitse, temperatuuri, keemiliste ja mehhaaniliste ärritajate suhtes) erutus stimuleerib KNS toitumiskeskust, mis omakorda reguleerib kogu seedetrakti motoorset ja sekretoorset talitlust Seedetrakti hormoonid:*Peptiidhormoonid - endokriinsed, parakriinsed ja autokriinsed peptiidid, *1902: sekretiin; Bayliss ja Starling kirjeldasid seda kui ainet, mis vabaneb 12- sõrmiku limaskestast HCl toimel ning mis stimuleerib pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni, *Gastriin(maos HCl sekretsiooni stimuleerimine, troofiline toime: peen- ja jämesoole, vähemal määral mao limaskesta arengu stimuleerimine) *Sekretiin(pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine, maksas
annaabi.ee 
