Kui minategelane ja autojuht punkrisse tagasi jõudsid siis hakkasid küsisid mehed kahvlite kohta, aga neid ei olnud. Minategelane lõikas juustu makaronide peale ja hakkas sööma kallutades kaussi. Peale teda hakkasid kõik sama moodi sööma. Mehed aga samal ajal pakkusid millise suurtüki plahvatus oli. Kolmandat korda arvata ei jõutud, sest siis plahvatas miin nende punkris. Minategelane tundis, et ta enam hingata ei saa ja et ta lendab õhus. Peale maandumist kuulis ta kuidas üks autojuhtidest oigas ja palus, et jumal ta maha laseks. Minategelane roomas tema poole, et tal verejooks kinni siduda, kui tema juurde jõudes taipas, et see on mõtetu, sest ta oli siis juba surnud. Minategelane ajas end istuli ja vaatas enda jalgu. Ta leidis oma põlvekedera säärelt. Sel hetkel tulid teised kaks autojuhti ja võtsid minategelasest kinni ja viisid välilaatsaretti, teepeal aga viskasid nad minategelase kaks korda maha, sest kartsid miini plahvatust
Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustades, et mitte sõidukid ei liikle, vaid neid juhtivad inimesed, ning needsamad inimesed kannavad endas ka (liiklus)kultuuri. Peene nimetuse taha peidetakse lihtlabast hoolimatust ja liiklusreeglite eiramist. Aastataguse liikluskäitumise seire tulemustest selgus näiteks, et pööret sooritades ei näita suunatuld keskmiselt 37,5 protsenti autojuhtidest, sealhulgas ka pea kolmandik üle teiste sõiduradade vasakpöörde tegijatest. Vöötrajast, mille ääres ootab jalakäija, sõidab keskmiselt üle kaks autojuhti ning alles kolmas-neljas peatub. Paremad ei ole ka jalakäijad liiklusseire ajal vaatluse all olnud fooriga ülekäike ületas üle poole jalakäijatest punase tulega. Kuigi turvavöö vajalikkus on inimestele järjest arusaadavam, näitasid selleaastase Emori uuringu tulemused, et nii autojuhtide kui ka ees- ja
vananeb. Eestis elas 2014.aastal suhtelises vaesuses iga viies elanik. Kuna elanikkond vananeb ja rahvastik väheneb, siis ka tööjõud väheneb. Kriis jätab endast maha ebakindla majanduskasvu, liiga vähe töökohti, mis on sageli madala kvaliteediga, ning järjest rohkem inimesi, keda ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Tööd logistikutele on pakkuda aga pole neid, kellel oleks vastav haridus/väljaõpe jne. Eriti on puudus autojuhtidest. Tööturu ahenemine on põhjustanud selle, et logistikaettevõtted on pidanud oma tootmist vähendama ja riigisisene transport on jäänud väiksemaks. Samuti on vähenenud transport välisriikidesse. 4. Milline on Eesti tehnoloogiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Tehnoloogiline keskkond - Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat.
TEEANDMISE STATISTIKA Jalakäijale tee andmine on aastate lõikes paranenud nii autojuhtide ja jalakäijate seas liiklusohutuskampaania järgselt läbi viidud küsitlusuuringu andmetel kui ka liiklejate käitumise vaatlusuuringu põhjal. 2010. aastal läbi viidud küsitlusuuringu tulemusest võib järeldada, et nende autojuhtide osakaal, kes väidetavalt alati peatuvad ülekäiguraja ees, et jalakäijale teed anda, on 69% autojuhtidest. 2009. aastaga võrreldes on jalakäijale tee andmine paranenud 4% võrra. Samas võib ka väita, et vähemalt iga kümnes juht aeg-ajalt siiski teed ei anna. [3] 11 ARUTELU Keegi pole liiklusõnnetusest kaitstud ning seetõttu ei saa siia midagi parata. Inimesed peavad ise mõtlema selle peale, kuidas nad autot juhivad, milline on nende kiirus ja kus on
Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja karistus on tähtsusetumad, kui konkreetsed teod (Tuulik, 2002). Viimase aja probleem lastel, millega koolis kokku puututakse, on motivatsioonipuudus
kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt, mis väljendub "keskmisest parema" efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb näiteks osalemine hasartmängudes (täringu viskamine; loterii jne). Kas kõrgendatud enesehinnang ja positiivsed illusioonid on kahjulikud? Kuigi ollakse
(jah vastanute %). Autojuhina 1. Kesklinn 50% 2. Õismäe/Haabersti 45% 3. Lasnamäe 34% 4. Mustamäe 41% 5. Kristiine 54% 6. Nõmme 45% 7. Pirita 39% 8. Kopli/Põhja-Tallinn 21% 9. Mujal 39% 10. Vald 45% Ka 41,7% autojuhtidest. on end liikluses ohustatuna tundnud. Nagu ilmneb tabelist 2, 13 on teistest enam tundnud end ohustatuna Kristiine linnaosas ja Kesklinnas elavad autojuhid. Kokku on end liikluses autojuhina ohustatuna tundnud 40,3% Tallinnas elavatest ja 45,3% maalt pärit juhtidest. Enam on end ohustatuna tundnud naised (50,9%) kui mehed (35,6%). ___________________________________________________________
annaabi.ee 
