paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.) Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad 15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstine inimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homo habilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine
tekkisid paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.) Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad 15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstineinimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3)
7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? 18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 20. Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 21.
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis
Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed. 15.Kuidas algas inimese areng? 60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid. 6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid 4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene, 1.8milj a tagasi püstiinimene, 100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens 16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteek-4milj a tagasi, kujunesid Aafrikas, kõndisid püsti maapinnal,elasid suurte karjadena,toitusid taimsest toidust, tohutu suured hambad ja lõuad,natukene üle meetri pikad , suhtlesid zhestidega.Osav inimene-2milj a tagasi, hakkas kasutama ja valmistama tööriistu. Püstine inimene-1,8 milj a tagasi, hea kõndija,lühikesekasvulisemad,jahimees,kasutas kõikvõimalikke tööriistu,täiustusid
tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a. tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a. o Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed)ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel. 19. Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). 20. Kirjelda australopiteeke (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis) Australopiteegi ajumaht 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väike kasv, pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas. Elasid 4 -1 milj.a. tagasi Aafrikas. 21. Inimese evolutsiooni tegurid Looduslik valik suunas eelkõige: o 2-jalal kõndimisele o loomtoidulisusele o infovahetusele o aju arengule. Põhjusteks: o Metsade vähenemine o Neoteenia
kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: · Väike aju ( 380-450 cm) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht · Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Osav inimene Homo habilis 1960. aastatel leiti skeleti jäänuseid Tansaaniast, mis 1964. aastal nimetati Homo habilisi, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo
kaugel. 2. Bioloogiline isolatsioon- ristumisbarjäär. Võõra liigi isendite ristumine, mis tuleneb sigimisaegade erinevustest ja sigimisetoloogia erinevustest. 3. Hübriid- liikidevahelised järeltulijad, kes on enamasti viljatud või hukkuvad. INIMESE EVOLUTSIOON Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3
25 000 aastat tagasi. Homo sapiens e pärisinimene e tark inimene aju suurenemine (1200-1700cm3), luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolite kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Homo sapiens sapiens tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 1500 aastat tagasi. Kujunesid inimrassid, kultuuri teke 51) Kirjelda australopiteeke (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Neil oli väike aju (380-450 cm3), pikad rippuvad käed, lõhikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Toitusid marjadet, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Viimased australopiteegid elasdi umbes 2,2- 1,6 miljonit aastat tagasi.
Paar aastat hiljem avastati Tanzaaniast australopiteekide jalajäljed, mille vanuseks oli 3, 6 milj aastat . Australopiteegid hakkasid kahel jalal käima , sest oli vaja näha kaugemale rohust, samuti hakkasid nad esijäsemeid erinevalt kasut. Esijäsemete abil kanti asju kaasas( nt toikaid , toitu ). Lõunaahvlased olid selge aste edasi . Mõningas mõttes on õllatav ka see , et järgmine aste on juba küllaltki kaugele jõudnud oma arengus. Australopiteeke on samuti päris palju ja neid on jaot erinevatesse rühmadesse. Välimuselt võisid nad väga erinevad olla. Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks .
annaabi.ee 
