kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8- 10%. Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. 3) Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab teraseskarbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB,
55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3.
Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3. Titaan(Ti) on element järjenumbriga 22. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Metallilise elemendina on titaan tuntud silmapaistva tugevuse ja kaalu suhte poolest
Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13% Cr - Tõstab terase tugevust ja kõvadust (moodustuvad karbiidid), suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1…2%, tööriistaterastes ca 12% Ni - Tõstab terase sitkust, kasut. koos kroomiga; soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10% Mo - Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Terased. 1. Millised lisandid võivad esineda terases?
Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Temа sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, klaas, väetised. 3. Nikkel Nikkel on keemiline element järjеkorrаnumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C
kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et keevismetalli struktuur jääks diagrammi keskel asetseva kujundi piiresse.) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad: Austeniit (austenite) suur kuumpragude tekkimise tõenäosus. Vältida puhtakujulist austeniitstruktuuri, eelistada struktuuris 5-12 % ferriiti. Ferriit (ferrite) tera kasv ja löögisitkuse vähenemine. Martensiit suur külmpragude tekkimise tõenäosus. Roostevaba terasest keevituse järeltöötlemisel eemaldada õmblusel ning vahetul kõrvalalal olev oksiidikiht (väljapõlemisest tingitud madal Cr-sisaldus soosib korrosiooni teket) roostevabast terasest traatharjaga, jugatöötlusega ja töödelda
jt. Materjalitehnika) Element Sisaldus %,Mõju terastes üle Si 0,5 Tõstab voolavuspiiri ja tugevust, halvendab plastsust. Trafoterastes kuni 4% ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust Mn 1,65 Tõstab terase tugevust, kõvadust, elastsust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13%, soodustab austeniitstruktuuri teket. Cr 0,5 Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1...2%, tööriistaterastes ca 12%. soodustab ferriitstruktuuri teket. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni
Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni, seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks.See on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus ,tänu sellele on see odavam kui lõõmutamine. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks.
Trafoterastes kuni 4% Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastavust ning soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13% Cr 0,5 Tõstab terase tugevust, kõva- dust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr).
faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliitstruktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks. Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks.
Trafoterastes kuni 4% Teraste liigitus Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse kõvadust, suurendab läbi- terased kahte suurde gruppi: karastuvust ning soodustab 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinik- austeniitstruktuuri teket. Kulu- terastena), miskindlates terastes ca 13% 2) legeerterased. Cr 0,5 Tõstab terase tugevust ja Terase legeerituse määrab lisandite kõvadust (moodustuvad karbii- sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest did), suurendab läbikarastu-
temperatuuril 60...+130 C ja lühiajaliselt kuni +150 C. 36. Süsinikterased ja nende kasutamine. Süsinikterased on kasutusel nende odavuse ja tehnoloogilisuse tõttu. Süsiniku sisaldus traadis on tavaliselt 0,4-1,0%. Suurema süsiniku sisaldusega traat on juba jäigem ja tugevam. Materjali väike plastsus raskendab materjali töötlust survemeetodiga. Enne traadi tõmbamist toorikut töödeldakse termiliselt, kuumutades teda austeniitstruktuuri saamiseks ja jahutatakse sulas plii- või soolavannis. Sellega saavutatakse tõmbamiseelseks lähtestruktuuriks peeneteraline perliit. Toorikuid tõmmatakse külmalt kasutades mitut tõmbeastet. Summaarne deformatsiooniaste on 80-90%, mille tulemusena omandab traat kiulise struktuuri, suure jäikuse ja tugevuse. Traadi läbimõõduks oleks 30-500 mikromeetrit. Puuduseks on väike kuumuskindlus, tugevus säilub kuni temperatuurini 200-250C. 37. Metalli kaitsmine fosforiseerimisega.
kuumustugevates malmides. Kroom. Kroom legeeriva elemendina malmis takistab grafitiseerumist ning muudab malmi struktuuri peeneteralisemaks. Selle tulemusena tõstab kroom malmi tugevust ja kõvadust. Kroom malmi struktuuris stabiliseerib karbiide ja seega takistab nende lagunemist kõrgel temperatuuril. Cr-sisaldus kuumustugevas legeermalmis võib ulatuda 15...35 %. Nikkel. Nikkel malmis nagu teraseski soodustab ühelt poolt austeniitstruktuuri säilimist toatemperatuuril (alates 5% Ni), teiselt poolt grafitiseerumist - saadakse austeniitmaatriksiga grafiidiosakestega struktuur. Faasimuutuse mitteesinemisest tulenevalt saadakse temperatuurist vähesõltuva joonpaisumisega malm. Üheks selliseks malmiks on nn. niresist (ni-resist), mis sisaldab 2...4% C, 14...30% Ni, 4...7% Cu, 0,5....3,5% Cr ja 1% Mo. Korrosioonikindluse tagamiseks lisatakse 15...25% Ni, mis garanteerib hea vastupanu
ainult kroomiga legeeritud terastel saadakse piisav korrosioonikindlus Cr sisaldusel vähemalt 12%, näiteks: 1) X 30 Cr 13 (C=0,3%, Cr= 12-14%, 2) X6 Cr 17 (C=0,06%, Cr=16-18%) Täiendavate legeerivate elementide (Ni, Mo, Ti, Nb) lisamisel võib Cr sisaldust vähendada kuni 10,5%, näiteks X 6 Cr Ni Ti 12 (C=0,06%, Cr = 10,5-12,5%, Ni=0,5- 1,5%, Ti=0,05-0,35%) Parema korrosioonikindluse saamiseks suurendatakse Cr sisaldust ja lisatakse Ni sellises koguses, et tagada terasele austeniitstruktuuri. Enamkasutatavad on nn 18-9 tüüpi roostevabad terased (vastavalt Cr ja Ni sisaldus %), näiteks X 4 Cr Ni 18-12 ja molübdeeniga legeeritud teraseid, nt X 6 Cr Ni Mo Ti 17-12-2 ja X 2 Cr Ni Mo 18-14-3. Happekindluse tagamiseks (keemiatööstuse) suurendatakse oluliselt eriti Ni aga ka Cr ja Mo sisaldust nind vähendatakse süsiniku sisaldust, näiteks X 1 Ni Cr Mo Cu 25-20-5 (C < 0,02%, Ni = 24-26%, Cr = 19-21%, Mo = 4-5%, Cu = 1,2-2%)
Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja 0,5...0,65 ja plastsus vähemalt 40%. Stantsitavus on kõvadust, suurendab läbi- seda halvem, mida suurem on terase C-sisaldus. karastuvust ning soodustab Räni tõstab voolavuspiiri, halvendades terase stan- austeniitstruktuuri teket. Kulu- tsitavust. Seetõttu kasutatakse C-terastest eelkõige miskindlates terastes ca 13% väiksema Si-sisaldusega keevteraseid. Külmdefor- Cr 0,5 Tõstab terase tugevust ja matsioonist tingitud kalestumisefekti suurendami-
annaabi.ee 
