Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu,
Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-Eestis seevastu näiteks
paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne- Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende
oktoobris marssisid baasidesse 25 000 punaarmee sõdurit. Esialgu hoidsid punaarmeelased ja eestlased distantsi, kuid rahu ei olnud pikaks ajaks. Pärast Soomega vaherahu sõlmimist ning kui toimus Prantsusmaa purustamine saksa vägede poolt, alustas Nõukogude Liit oma diplomaatia ajamist Eestiga. 16. Juunil 1940 esitas ta Eestile ja Lätile ultimaatumi, süüdistades kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja ,,uute pakti austavate valitsuste" moodustamist. Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele
sõnadest raamatu. Ja nii käskiski Tingis-khaan teha. Veel lisas nõunik, et kõige parem on khaani seadused "Jassa". Austusega valitsevad khaani järeltulijad neid seadusi. Khaan küsis oma poegade kohta ning suri peale seda kui oli öelnud, et Batu-khaan jätkab tema võite ja ülemaailma sirutub mongolite käsi. Khaan suri 1227.aastal. Vastavalt khaani käsule jätsid ta väejuhid surma saladusse, jätkates tanguutide piiramist. Kui tanguudid austavate kingitustega ja rahupakkumisega väravale tulid, tormasid mongolid ja tapsid kõik ning muutsid linna varemeteks. Mongolid mähkisid khaani kirstu vildi sisse ja asetasid kahe rattaga vankrile, mille ette rakendati kaks härga, seejärel asusid nad koduteele. Selleks, et keegi enneaegselt käskija surmast teada ei saaks, tapsid nad teel need, keda kohtasid, kuni jõudsid Põlishordi. Üldrahavaliku leina ajal teatas kuulus Tingis-khaani väejuht Debee, et too, kes ehitas meie
muretses politsei 1920.aasta lõpul endale hobuseid. Neid peeti 1924.aastani. Siis muutus jalgratas suviti politseis nõutavaks liiklusvahendiks. Aja jooksul said põhilisteks liiklusvahenditeks mootorratas ja sõiduauto. 1930.aastal oli kriminaalpolitseil vaid 4 mootorratast ja 5 autot, aga enne Nõukogude okupatsiooni oli igal politseijaoskonnal oma sõiduauto. Kõigele lisaks oli Eesti Vabariigis tihedad bussiliinid ja korralik rongiliiklus. Eesti politsei võitis peagi korda ja julgeolekut austavate kodanike lugupidamise ning usalduse. Suhtumine politseisse muutus aastatega täielikult. See ilmnes ka kriminaalpolitseile jälitustöös osutatud abis ja toetuses. Et kaasata kodanikke kuritegudevastasesse võitlusesse ja anda neile juhendeid, kuidas ennast kaitsta varguste eest, kirjutas politseiinspektor A.Liit 1923.aastal brosüüri "Mida iga kodanik peab teadma kuritegude jälitamisest ja kuidas vargusi ära hoida". 1934 ilmus kordustrükk ja seda
30. november pommitamist, laevad Soome ranniku ja saarte tulistamist; Eestis algas salajane vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome. 1940 13. märts Talvesõja lõpp. 14. juuni Algas Eesti õhu- ja mereblokaad. NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse 16. juuni lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule). 17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest. NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, kohale oli toodud ka 21. juuni Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine.
annaabi.ee 
