*Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia. *Võimalikuks sa totalitaarsete diktatuuride teke(Saksamaa, Venemaa,Itaalia) *Uus maailasõda oli paratamatu
ADOLF HITLER Raidar Nurm EP-16 Pärnumaa kutsehariduskeskus SISUKORD 1) Perekond 2) Noorpõlv 3) Esimene maailmasõda 4) Õllekeldriputs 5) Hitleri eraelu 6) Hitleri surm 8) Hitleri võimuletulek Perekond Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse
Prantuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga. Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse. Tugev vastupanu, sakslased lasid belglasi külade viisi maha. Prantusmaa alustas lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva nõrgaks.
Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule
· zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht. Inglise kodanlus näeb omale prantsuse kodanluses konkurente ja ohtu Inglise valitsusvormile. Vabariigi ja Zirondiinide languse põhjused Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus. Paberraha väärtuse langus, mille tagajärjel ei müü talupojad enam oma toiduaineid või teevad seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes. Sõjavägi saab koalitsiooni käest lüüa. 1793 aprill Rahvapäästekomitee moodustamine Selle juhiks saab Danton, kes sai erakorralilised volitused. Ülesandeks tuua Prantsusmaa
Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning Aleksander II vastuvõtul Viinis 1873 jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. Kolmekeisriliit. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. Uus liitlane Itaalia Kolmekeisriliit ei püsinud kaua. Selle nurjasid eeskätt Venemaa ja Ausria-Ungari vastuolud Balkanil seoses nn. Ida kriisiga (ülestõus Bosnias ja Hertsegoviinas 1875, Vene-Tür-gi sõda 1877-1878). 1881 Kolmekeisriliitu ametlikult küll uuendati, kuid seekord ainult neutraliteedikokkuleppena ning juba 1879 olid Saksamaa ja Austria-Ungari sõlminud salajase liidulepingu Venemaa vastu. Kui sellega 1882. aastal liitus Itaalia, oligi kujunenud Kolmikliit. Tõsi küll, Itaalia oli ebakindel partner, kelle oli sellesse liitu viinud Tuneesia vallutamine Prantsusmaa poolt
Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma 25.oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20
Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9.1 LÄÄNE-RINDEL. Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma. 29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga. 31.10.1918 - Türgi astus sõjast välja. 03.11.1918 - Ausria-Ungari kapituleerus. Austria-Ungari territooriumile tekkisid iseseisvad riigid. 11.11.1918 kell 11.00 Compaigne metsas sõlmiti vaherahu Prantsusmaa ülemjuhataja Foschi staabi vagunis. Saksamaa kapituleerus ja muutus vabariigiks. 13.11.1918 - Venemaa tühistas Bresti separaatrahu. 2.10 TULEMUSED 10 miljonit inimest suri rindel. 10 miljonit tagalas. 20 miljonit sai haavata. Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud "kadunud põlvkond." 2
annaabi.ee 
