plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud - MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel - 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele.
5.LAHUSTID Vee, leeliste, tensiidide, pehmendajate ning hapete toimega ei saa kõike mustust eemaldada. Vees lahustumatu rasva- ja õlimustuse eemaldamiseks pindadelt on puhastusvahendile vaja lisada orgaanilisi lahusteid. Neid kasutatakse puhastamisel kolmel viisil-puhta lahustina, puhastusvahendina, mis baseerub peamiselt lahustil ning lisandina pesu- ja puhastusvahenditele. Orgaaniliste lahustite kasutamisel peab olema väga tähelepanelik, kuna nende kerge aurustuvus teeb nad äärmiselt tuleohtlikuks. Enamkasutatavad lahustid on: Süsivesinikud- puhastusvahendites kasutatavad süsivesinikud on tavaliselt naftaproduktid ja nende segud. Süsivesinikud on kergestilenduvad ja veeslahustamatud vedelikud, mis eemaldavad õli- ja rasvamustust. Lahustid on ohtlikud, kui need puutuvad kokku nahaga ning ka aurudena sisse hingates. Lahustid imenduvad organismi suhteliselt kergesti läbi naha, mis võib põhjustada allergiat. Alkoholid- need on universaalse toimega
3. Komponentide kokkusegamist valmistooteks- Reeglina tehakse see tootmistehastes, kus tavaliselt toimub veel mitmesuguste lisandite lisamine. Kokkusegamine on mootoribensiinide tootmise viimane vastutusrikas staadium, kus üks kaup muutub teiseks kaubaks, mis seaduslikult tähendab seda, et muutub kauba kood. 12. Mootoribensiinide tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: Omadus: Näitaja 1.Aurustuvus- lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel 3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine, süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi 4
Destilleerimismeetodil saadakse naftast 10…20 % bensiini, krakkimisel on võimalik saada 40…50 % bensiini. Krakkbensiin pikemaajalisel seismisel polümeriseerub, eritades bensiinis mittelahustuvaid vaikaineid. Hapendumise vältimiseks lisatakse krakkbensiinile inhibiitoreid. Bensiini koostises on C ligikaudu 85 % ja H 15 %. Mootorsaemootorid töötavad hästi ja arendavad suurimat võimsust ainult valmistajatehase poolt ettenähtud bensiiniga. Bensiini kvaliteeti iseloomustavad tihedus, aurustuvus, kütteväärtus ja detonatsioonikindlus. Bensiini tihedust mõõdetakse aeromeetriga. Bensiini tihedus temperatuuril 20°C on 0,7…0,77g/cm3. Kütteväärtuseks nimetatakse 1 kg kütuse põlemisel eralduvat soojushulka ja seda mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda
halva määrimis omadustega, ummistab filtreid. Õli kuumutamisel üle 100°C õli omadused paranevad. ÕLILISANDID Mineraalõlid koosnevad baas ehk toorõlist ja lisanditest. Lisandeid lisatakse, et parandada baasõlide omadusi. Õlide omadusi võib liigitada 2 suurde gruppi: õlifiskoosus õli kvaliteeti määravad omadused (määrimisvõime, korrosiooni vastased omadused, õli stabiilsus, aurustuvus jne) Lisandid võivad moodustada kuni 30% ja nad parandavad õlide keemilisi omadusi ja mõned lisandi näited: ● õli hapendumise vastane lisand ● korrosiooni vastane lisand (katavad metallpinnad õhukese korrosiooni vastase kihiga) ● pesevulisandid ( eemaldavad kolvilt ja hülsilt koksi (detergeensed)) ● õli hangumisttemperatuuri alandav lisand ● õliviskoosust stabiliseerivad lisandid
miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus = aurustumine/ ajavahemik pikkusega. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse aurustumise määravad: 1) aurustumise pinna temperatuur 2) aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, 3) õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal, 4) õhurõhk. Kobedalt pinnalt on aurustumine väiksem. Savumuldadel on aurustuvus suurem, liivmuldadel väiksem. Mida lähedamal on pinnavesi, seda suurem on aurumine. Tegelik aurustumine Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurumine. Äärmisel juhul võrdne potentsiaalse aurumisega. Tegelikku aurumist mõjutab: sõltuvus mulla liigist, mulla tihedusest, reljeefist, mulla pinna konarlusest, põhjavee kaugusest. Tegelik aurustumine näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. See on aurustumine mõnelt teiselt pinnalt. Taim saab vett juurde maapinnast
dide) mootorite kütus on bensiin. Seda toodetakse peami- keskniiselt 740 grammi), siis vesi koguneb anuma põhja. selt naftast ja ta kujutab endast keerukat süsivesinike Niristamisel bensiin voolab, vesi aga tilgub. Kõige pare- segu. mini eraldub vesi bensiinist viimase kurnamisel läbi see- Peamised näitajad, mille järgi ekspluatatsioonis bensiini misnaha. hinnatakse, on aurustuvus, detonatsioonikindlus, mehaa- Pikemal säilitamisel bensiin valgustub. Seetõttu ei soo- niliste lisandite ja vee sisaldus. vitata bensiini hoida bensiinipaagis üle kuue kuu. Mida paremini bensiin aurustub, seda hõlpsam on moo- FOCT 2084-67 järgi toodetakse praegu järgmisi bensiini- torit käivitada ja seda vähem kondenseeruvad bensiiniau- marke: A-66 (punane), A-72 (värvitu), A-76 (roheline),
annaabi.ee 
