Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised -
Kuigi 600 ruutkilomeetri suurusest ohutsoonist päästeti 189 inimest. ei jõudnud 61 sealt õigeaegselt lahkuda. St. Helensi kolme plahvatusliku purske materjal kandus põhja poolejääva asustamata piirkonna peale. Valdavat osa sellest piirkonnast tabas esmalt võimas kividest, tuhast, aurust ja gaasidest koosnev pilv. Kuumus pilves ulatus +260 kraadini ja see tormas mäest alla kiirusega 1078 km/h. Puud 4,8 km raadiuses hävisid aurustusid või paisati teadmata kohta. Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist. Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi.
hetkega enne kui see kõrbeks ja ära aurustuks. Selle põhjuseks on paks pilvevaip. See pilvekiht lubab küll päikesekiirtel Veenuseni jõuda, kuid need ei peegeldu enam tagasi kosmosesse. See on ka põhjuseks Maa ja Veenuse temperatuuri vahes. Kuumus kasvab seal, kuni see kütab Veenuse pinna nii kuumaks, et see plahvatab. See kuumus on ka tekitanud tohutu kuivuse Veenuse pinnal. Veenus on kuiv ja tolmune koht. Seal võisid küll kunagi ookeanid olla, aga need aurustusid suure kuumuse ja kasvuhooneefekti tõttu. Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid, millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest
6 ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive.
Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab temperatuuri umbes 400 kraadilt 740 kraadile, mis on isegi kuumem kui Merkuuri oma, hoolimata sellest, et ta on paeaegu kaks korda Päikesest kaugemal. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need aurustusid. Näib, et väiksemad meteoriidid põlevad enne pinnale jõudmist Veenuse tihedas atmosfääris ära. Kraatrid Veenusel paistavad asuvat kobaras, mis näitab, et suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu.
süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetvälinagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid- plaatjaid kive.
annaabi.ee 
