Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja
HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem
330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr – 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari
330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari
kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus.
kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel.
lüüral, Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum; esitaja/autori kohalik dialekt. Autorid: Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon Koorimeelika: esitas koor, kes nii laulis kui tantsis; saatepill: lüüra (vahel ka aulos); pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale; kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega. Autorid: Alkman, Simonides, Pindaros 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitaara saatel, ditüramb aulosega saadetav laul Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud. 35. Kes olid logograafid? Vana-Kreeka ajalookirjutajad 6. saj
Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev meeleolu ka kurbus (nt matuselaulud). Poeesia jagunes: *eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theogenis) *monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) *koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibükos, Simonides, Bachylides, Pindaros) 24
(Hesiodos kiidab heaks rikastumissoovi, aga rõhutab ausust!) 8. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Kreeka sõna ,,lüürika" on tuletatud lüüra nimetusest ja tuli tarvitusele alles hellenismiajastul (4. Saj. eKr). Siis tähistati sellega laulude liike, mida kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega seose laulmisega, muusikalise saatega (nt aulosega) ja osalt isegi rütmiliste kehaliigutustega, s. o. tantsuga. Järg-järgult muutus see seos, olenevalt laulude iseloomust, nõrgemaks ja katkes mõnikord sootuks. Nii eraldusid jamb ja eleegia varakult muusikalisest saatest, kuna lüürika teistel liikidel püsis kaua seos muusikaga hellenismiajastuni ja kauemgi. Neid viimaseid liike nimetati meelikaks. Nüüdisajal kasutatakse terminit ,,vanakreeka lüürika" laiemas mõttes, hõlmates ka lüüra saateta luuleliike.