õigust, mitte aga iseseisvust veel. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel kokku kongress , et leida vastused programmilistes küsimustes. Kokku tulnud saadikud jagunesid kahte leeri mõõdukamad ehk Tõnissoni pooldajad ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis. Aulakoosolekul nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, vabariigi loomist ja isevalitsuse kukutamist . Teises saalis oldi tagasihoidlikumad ja nõuti vähem. Venestamise vastu aga astuti üles mõlemas saalis. Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Nad lootsid sellega kaasajastada iganenud halduskorda, kontrollida rahvuslikku tõusu nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja hoida Vene riiki julgeoleku ohu eest. Selle tagajärjel langes
ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima Tartu Ülikooli vahendusel. Praktilise tegevuseni jõuti osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale, kes saatsid Venemaa suurtest keskustest tabatud sotsialistid väikestesse provintsidesse. Tallinnase sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ja Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 1905.a
et fosforiidi kaevanduste loomine on juba kõrgemal tasemel otsustatud. See intervjuu avalikustati Tallinna raadiojaamas ja ajalehes „Noorte Hääl“. Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool. VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada. Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu. Tartu üliõpilased avaldasid aulakoosolekul umbusaldust venemeelse Eesti kommunistliku partei 1.sekretäri ehk valitsusjuhi Karl Vaino vastu. 1.mai demonstratsioonile tulid Tartu üliõpilased fosforiidivastaste loosungitega. Pisut hiljem levisid kollased särgid tekstiga: „Fosforiit? Tänan, ei!“ Levimuusiku Alo Mattisen`i laulus „Ei ole üksi ükski maa“ lubati Virumaad mitte hätta jätta. Noorteliikumine „Noor-Tartu“ Tartu ülikooli juures uuris ja avalikustas
poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides. Radikaalne tiib (“Aula”), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas Jaan Teemant – aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905.
nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Mõõdukate nõudmised Bürgermus: · Poliitlised: korraldada valimised valimaks parlament Venemaal · Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppekeeleks · Majanduslikud: teetööd jms olgu ühtlaselt rahvale jaotunud, rentide ja maksude alandamine, monopolid, kõrtsid ja muud joogikohad rahva enamuse peale kinni panna Radikaalide nõudmised aulakoosolekul: Hilary Karu 49 D 11 EESTI AJALUGU · Poliitilised: tsaarivalitsus kukutada, riigikogu boikoteerida, demokraatlik vabariik luua · Majanduslikud: õllepoodide, kõrtside, monopolipoodide, õlle-ja viinavabrikute tegevus sunduslikult lõpetada, pankadest ja riigihoikassadest raha välja võtta · Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppeaineks
ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides, radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas (“Aula”) (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas Jaan Teemant aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkasid tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905.
annaabi.ee 
