Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga suurema galaktika keskmes on supermassiivne must auk, mis tõmbab enda poole tähti, tolmu ja gaase. See protsess tekitab tugeva kiirguse, mida astrofüüsikud on täheldanud vaid mustade aukude vahetus läheduses. 4 Mustade aukude uurimine Mustadel aukudel on kahtlemata olnud suur roll Universumi arengus, seetõttu tahaksid astrofüüsikud nende kohta rohkem teada saada. Galaktikatel ja mustadel aukudel on tõenäoliselt olnud ühine ajalugu. Näiteks on mustad augud mõjutanud tähtede teket galaktikates. Seni oli leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames. Neist kõige kogukam sisaldab endas 6,3 miljardit Päikese massi. Hiljuti leiti aga kaks veel suuremat musta auku, mõlemad ligi 10 miljardi Päikese massiga
koordinaadisüsteemi ning uuris neis koordinaatides massiivse keha radiaalset liikumist musta auku langemisel. Poplawski tunnistab, et tegelikku musta auku langevat keha saab vaadelda vaid kuni tema jõudmiseni sündmuste horisondini ning väljaspool horisonti on Schwarzschildi ja Einsteini- Roseni mustad augud identsed. Keha liikumise edasine jälgimine võiks olla võimalik vaid sel juhul, kui vaatleja ise asuks samuti musta augu sees. Poplawski usub, et kõikidel meile nähtavatel mustadel aukudel võib tegelikult olla ülalkirjeldatud ehitus ning igaüks neist võib sisaldada veel üht universumiosa. Sellest teeb Poplawski järelduse, et ka meile nähtav Universum võis moodustuda musta augu sees, mis asub meile nähtamatus universumiosas. Size Of The Universe
mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses Gammakiirgus elementaarosakeste põrgetest (veel kõrgemad temperatuurid kui röntgeni jaoks) Mõõdetakse sädekambrites kosmoses gammasähvatused gaasis. Kokku: Raadiok gaasipilved ja üldiselt kõikjalt Infrapuna- tähtedevaheline tolm Soojuskiirgus- kõikjalt Nähtav valgus tähtedelt UV- kuumad taevakehad Röntgen ja gamma- kuumimad taevakehad Päikeselt püütav nähtav kiirgus, UV, infrapuna, raadiokiirgus
gravitatsiooni. 1991.-1995. aasta Kahelisuse revolutsioon Töö stringiliste mustade aukudega kõrgemates dimensioonides viib revolutsioonini arusaamises, kuidas stringiteooria erinevad versioonid on seotud läbi kahelisuse transformatsioonide. See võimaldab progressi sügavama häirimatu pildi saamiseks stringiteoorias. 1996. aasta Mustade aukude entroopia Kasutades Einsteini relatiivsust ja Hawkingi radiatsiooni, leiti vihjeid, et mustadel aukudel on termodünaamilised väärtused, mida peab uurima mikroskoopiliselt. Mustade aukude termodünaamika mikroskoopiline päritolu põhjendatakse lõpuks stringiteoorias. Stringiteooria heidab valgust kogu mustade aukude kvantmehhaanika segadusseajavale teemale. Kasutatud kirjandus · http://www.ted.com/talks/brian_greene_on_string_theory.html · http://www.hot.ee/fiction/teooriad/string.htm · http://superstringtheory.com/index.html · http://en.wikipedia
Stephen oli parajasti magama minemas, kui järsku taipas, et saab rakendada mustadele aukudele pühjusliku struktuuri teoorita. Täpsemalt öeldes horisondipind ehk musta augu piir kasvab alati. Kui kaks musta auku põrkuvad ja ühinevad, siis tulemusena saadud musta augu pindala on suurem kui algsete mustade aukude pindala summa. See ja teised omadused vihjavad sellele, et see pindala on nagu musta augu entroopia. Tegelikult ei saa see pindala olla entroopia, sest kui mustadel aukudel oleks entroopia, siis oleks neil ka temperatuur ja nad helendaksid nagu kuum keha. Sest kõik ju mõtlesid, et mustad augud on täiesti mustad ega kiirga valgust. Enamiku musta augu põhiprobleeme jahendas Hawking Les Houches’ suvekoolis 1972. aastal. Muu hulgas tõestas ta koos David Robinsoniga no-hair teoreemi, mis ütleb, et must auk võib jääda olekusse, mida iseloomustavad ainult kaks arvu – mass ja pöörlemine.(Stephen W. Hawking, 2013)
Fonotaktilised reeglid puudutavad foneemide loomulikke klasse. Lähipiirangud - kehtivad kõrvuti asuvate segmentide puhul Kaugpiirangud - kehtivad üksteisest kaugemal asuvate segmentide osas. Süstemaatilised augud keele foneemide liitmise reas- fonotaktilisi piiranguid rikkuvad foneemijärjendid, nt mingis murdes Juhuslikud augud - järjendid, mis ei riku fonotaktilisi piiranguid, kuid mida tegelikus keeles üksustena siiski ei esine. Fonotaktilistel aukudel on tähtis kommunikatiivne ülesanne (nende ül on suurendada sõnumi liiasust, ennustatavust, aimatavust). Konsonant on informatiivsem ja raskemini ennustatav kui vokaal. Vokaalid on vähem informatiivsed ja neid on seetõttu kergem ära arvata. MORFOLOOGIA 17. Morfoloogia uurimisobjekt. Morfoloogia e vormiõpetus - uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest (morfeemidest) lähtudes. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmine ja sõnamoodustamine.
kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,: Sahvris jooksid hiired, rotid Sahvris jooksid hiired, rotid, kellel olid suured kotid seisid nurgas püsti, Mölder vaatas, hambad risti. Vanamees võttis suure tünni, pani sinna oma mustal kuuel augud sees, aukudel olid nööbid ees. Refr. Trillal-la, trallal-la, Mis meil viga elada. Vanaeit võttis mantli varnast, Tahtis kinni katta karvased olid Antsu jalad, seda nokkisid kõik kanad. Külas oli naisi mitu, ära sina ääre peale sinised olid Tiiu sukad, punased olid Manni mokad. Refr. Trillal-la ... Dzhunglis tekkis kisa, kära, ahv sõi neegri munadel olid kõrged hinnad, 28 turunaistel suured rinnad. Tüdrukutel oli palju lilli,
Augulistes osades on inflatsiooni väärtus madal, mujal suur. Need augud on erinevad alad ehk erinevad universumid, sest nagu sai meie universum alguse suurest paisumisest, siis on ka augud tulnud ülikiirest paisumisest. Protsessi käigus on universumis osakesed kogunenud ja moodustunud erinevaid kogusid, mille hulka kuuluvad galaktikad, tähed ja planeedid. Kui nüüd juustu aina suuremaks ja suuremaks puhuda, siis tuleb välja, et ka auke moodustuks üha rohkem. Aukudel ei ole kindlat tekkimise paika, vaid nad tulevad täiesti suvalistesse kohtadesse. Universumi vaatevinklist seletatakse seda inflatsiooniga. Augud tekkivad neisse kohtadesse, kus kvantumprotsesside tulemusena inflatsiooni väärtus madalaks läheb. Inflatsiooni väärtus võib sarnaselt juustule madalaks minna mistahes koha peal, sest kvantumfüüsikast on teada see, et osakeste käitumist on raske ennustada. Kuna kõik muu, ehk juustuga võrreldes, osad, mis on juustused, on
annaabi.ee 
