Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 kooseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Olulisematel lavastustel on sünkroontõlge vene keelde. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt
Kontserdi analüüs “Ivanov” Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja hiljem nad sõbrunesid. Kui ne
kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" dra
* 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis rändtalismaniks Lisl Lindau, määrates oma viimasel eluaastal (1985) ka nende järgmise hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees. 1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast... armastab oma kutset, sampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema..." Väljakirjutus pärineb 1967. aasta ajalehest Sirp ja Vasar ning selle artikliga tervitas V.
2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba" 2006 Vanaema Elviira telesari ,,Kelgukoerad" Filmis: 2001 Hotelli perenaine ,,Must veri" 2003 Marta ,,Merevaigust tiivad" 2005 Ema ,,Kõrini" 2006 Nõid ,,Hirmu jõud" 2006 Claire Zachanassian ,,Vana daami visiit" 9 Kokkuvõte Töö on kirjutatud Ita Everist, tema lapsepõlvest, perekonnast, pojast, abikaasast ning tema etendustest ja filmidest. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
